See oli seiklus suure S- tähega, kui aus olla, sest ega iga päev ei ole vóimalik rongi vangi jääda, panna see alarmi alla ja siis süüdimatult keset üürgavat lärmi trepil istuda, jalgu kóigutada ja politseid oodata, kes mu ometi sellest rongist välja aitaks 🙂
Rongijaamas piletit ostes küsisin ma igaksjuhuks üle milliselt platvormilt ja mis kell mu rong läheb. Mul oli paar minutit aega, et jóuda platvormile 1a. Seega ma jooksin, rong oli, platvorm oli, kóik tundus ok olevat, aga kas ikka oli. Esiteks sóitis rong valesse suunda,aga ennembgi ringiga mindud, see mind otseselt ei häirinud. Aga siis jäi ta seisma ning kui ma tablood vaatasin, ei olnud seal järgmisest jaamast juttugi vaid tulbid vaatasid mulle vastu Kui tulbid, siis tulbid, ikkagi Hollandi ju :);-) Algul see mind ei häirinud, aga kui me nii 10 minti yhe kohapeal olime olnud, tundus kuidagi kahtlane. Ka ennem vagunis istunud tüdruk oli kuhugi kadunud, aina huvitavamaks läks,kuiaus olla. Igaks juhuks tasus väike jalutuskäik ettevótta. Mida rohkem ma jalutasin, vagunist vagunisse,seda enam mulle tundus, et ongi ainult mina, rong ja maailm. Ja oligi mina, rong ja maailm, ühe omapärase tingimusega – pólevad tuled,konditsioneer töötab ja uksed on suletud. Igaks juhuks käppisin kóike nuppe, tulemus sama ehk mitte midagi ei juhtunud. Viimane aeg oli oma kohvri juurde tagasi pöörduda ja hakata uksel olevaid instruktaaze lugema, sest egamul ometi aega hommikuni ei ole rongis vangis olla. Leidsin oma lemmik punase nupu, mida sikutades oleks pidanud uksed iseenesest lahti minema. Aga et nupuni jóuda, tuli purustada klaas. Mótlesin, kus ometi on need haamrid, mida kodumail póhimótteliselt igast yhistranspordist vóib leida, aga igaks juhuks katsusin klaasi enne kui seda oma tikkkontsaga katki lyya. Ja voila, seda andis murda, kyll väikeste kahjustustega, aga yks haav ees vói taga, on väga väike hind vórreldes vabadusega. Klaas läks katki,nyyd oli vóimalik seda ime kangi alla tómmata ja viis korda vóib arvata, kas uksi oli vóimalik avada. Otseloomulikukt ei, seisid veel kóvemini kinni, kui ennem. Aga yks lisatingimus tekkis juurde, nimelt autosignaali meenutav alarm hakkas tööle. Great vóiks selle peale öelda, asi hakkas tósiselt naljakaks minema. Oli aeg uuesti instruktaaze lugeda, kuna ma neile midagi uut ja innovaatilist soovitada ei tahtnud, siis ainsa pakutava nr ei olnud ka midagi peale hakata,nii et tuli vana hea 112 valida ning loota, et me yksteist móistame. Esimene kóne katkes poole pealt, kui ta kohaliku politseiga mind yhendama hakkas. Teine kord olin ma edukam ning andsin politseile oma nr, kes arvas, et järsku on see ikka uk nr ja kui ma ytlesin ei, siis uuris, olen ma ikka kindel, et Hollandist selle nr peale yldse helistada on vóimalik. Igatahes ta lubas kohaliku raudtee politsei kätte saada, neile mu nr anda ja siis vaatame edasi, mis juhtuma hakkab. Nii ma siis istusin rongi frepil, keset lärmi ja ootasin oma päästjate kónet. Ei olnudki yyratult kaua vaja oodata, mul tuli uuesti selgitada, kuidas ma sinna sattusin ning leida yles rongi nr ja siis ei jäänud muud yle, kui trepil edasi istuda, jalgu kóigutada ja oodata päästjat. Mónikord on trepil istumisest ka kasu. Jah, mulle meenus, et ennem mu imelist rongisoitu kaks korda midagi hollandi keeles labi mögafoni öeldi, vähemalt mina kuulsin, oma järgmise linna nime, aga et tuli rongist välja minna, sellest ma kyll aru ei saanud. Mingi hetk hakkas rong teistmoodi hingama, tundus nagu keegi oleks nagu rongi sisenenud, nyyd oli vaid vaja oodata, kui mind yles leitakse.ja voila, mu päästja saabuski, see óudne lärm lóppes ja me hakkasime veduri poole minema,sest mind oli vaja järgmised paarsada meetrit edasi transpirtida, et ma saaks raudtee ja rongide maailmast teise maailma. Aga rong ei arvanud, et ta vóiks liikuda, sest ma olin geniaalsusest ikka mitu korda emergency nuppe käppinud ning mu päästja pidi ykshaaval tuvastama minu eelneva hävitustöö. Mingiks hetkeks olid kóik nupud yles leitud, mida ma olin suutnud ennem vajutada vói kangutada, mitte igavusest vaid lootusest, et midagi ikkagi töötab. Mööda veduriseina alla ronides, lubasin ma oma päästjale, et ma seekord oiges suunas soitvale rongile peale istuda ja jatan heaga koik emergency nupud rahule 🙂