Kui ma kella bussijaamas seistes sekkasin, hakkas eelmise óhtu nali kahtlaselt tóeks saama. Kuna me olime Reginaga teisipäeva óhtu póhimótteliselt kóik bussijaama nurgatagused läbi kooserdanud, iga bussipeatuse pealt kotkasilmaga otsinud märget ecoline vói vähemalt Riga, tuli meil ikkagi lópuks abivägi ehk Riho kohale kutsuda ning oma mission inpossibel jätkata. Vaatamata geniaalsetele ideedele oli tulemus ikka sama, Ecolinesi bussipeatust ei eksisteerinud Utrechti bussijaamas. Viimases hädas tasub ikka infopunkti poole pöörduda, lootes et nemad oskavad missiooni possibeliks pöörata. Onu infopunktist teatas, et ta teab  kust Eurolines läheb. Marssisime óndsal näol näidatud suunas, jah, me leidsime Eurolinesi, kuid siis keset eufooriat meenus, et meie ikkagi otsisime ju Ecolinesi. Tuleb tunnistada ónn oli seekord väga üürike. Aga vähemalt ma suutsin tuvastada, et see oli sama koht, kus mind ööpimeduses Hollandisse saabudes bussi pealt  maha pandi.
Kui me  eile arutasime, kust see buss vóiks ikkagi minna, siis  Regina teatas, et tema teab ainult yhte lyhendit inglise keeles, kui mina oleks pakkunud, et see vóiks olla wtf, siisa tema repertuaaris oli hoopis SOS. Ma lubasin talle, et saadan SOS sms, kui ma seda bussi yles ei leia ning siis pidime vaatama, kuidas Tallinn ikkagi paistma hakkab.
Hommikul jóudsin ma eriti varakult kohale, otseloomulikult ei olnud vahepeal Ecolinesi bussipeatust tekkinud, kuigi vihma öösiti sadas, oleks vóinud täitsa vabalt minugipoolest asfaldist välja sirguda. Busse koordineeriv onu, teadis suprise, suprisse ainult Eurolinesi. Kas see mind yllatas? Tundub, et sellist bussiliini nagu Ecoline lihtsalt ei olegi olemas.
Aga siis hakkas närvide mäng pihta ehk asi hakkas muutuma huvitavaks. 9.15 otseloomulikult ei olnud bussi, aga see oli ka liiga palju tahetud. 9.25 ei paistnud peale kollase trammi mitte midagi. Bussid sóitsid aina edasi ja tagasi, otseloomulikult mitte minu oma. 9.38 mótlesin, et vist on aeg piletit lähemalt uurida, sest mulle nagu meenus, et mingid emergency numbrid olid seal olemas ja vist oleks aeg uurida, kus mu buss on ja kui ta on suutnud minust nii mööda hiilida, et ma seda kahekorruselist kollast hiiglast ikkagi tähele ei pannud, siis on aeg ecolinesiga uue pileti suhtes kauplema hakata. Helistasin läti numbrile, mis teatas, et on välja lylitatud. Great. Siis oli bussinr, tulemus oli ikka sama, suhtle iseendaga. Mis siis muud mul yle jäi kui teha sos-kóne Reginale ja teatada, sos, originaalis ytlesin täitsa perses ja ole hea, otsi mulle ecolinesi numbrid, ma hakkan helistama. Ónneks Eesti vóttis vastu ja kuulas mu mure ära, lubas tagasi helistada. Vähemalt nr töötas vórreldes minu pileti peal olevate nr’tega. Asi seegi. Samal ajal kui mina neid taga ajasin, sain ma bussilt sms kell 9.43, et jääme 15 minutit hiljaks. Ma kyll ei tea kymb meist arvutada ei oska, aga nad olid juba pool tundi hiljaks jäänud, seega oleks korrektsem väita, et jääme 45 minutit hiljaks. Vahepeal jóudis ka Tallinn helistada, et kell on 9.52, buss jóuab 10.00 kohale. Natuke jäi kyll veel hiljaks, aga nyyd oli kindel, et ma ei olnud maha jäänud. Lópuks paistis kollane iludus ja kodusóit vóis alata, aga siis otseloomulikult minu sóidugraafikusse olid muutused tekkinud. Sest ma juba ennem olin hämmingus, et Riias on mul 5 minutit ymber istumiseks aega. Siia sóites jäime Utrechti pool tundi hiljaks ja seekord oli vóimalik ainult 5 minutiga mängida, tekkis kohe kysimus – are u kidding me, ma vóiks everythingi peale kihla vedada, see buss ei suuda seda 5 minutit tabada. Igatahes ecolinesi reisisaatja teatas, et ma pean M tähega linnas ymber istuma, tundub, et lennuki peale, sest mu praegune buss ikka räigelt hilineb Riiga, aga mu uus lennukbuss lausa lendab Riia poole, et ma ikka Tallinna bussi peale jóuaks ning kui ma hiljaks jään, buss pidi mind ootama. Tundub, et mind ootab igati tegija kojusóit.
Kogu see bussinali pani mótlema, miks ometi pannakse pileti peale telefoninr, mis ei tööta. Olles ise giid olnud, siis tavaliselt teame me ette, et buss hilineb, mina olen nii 40le vabandavaid sms saatnud Kreetal . Ma ei saa kurta, et ma sms ei saanud, aga pool tundi hiljem, kui buss olematust peatusest väljuma pidi. Póhimótteliselt oli ammu aeg igasuguseks paanikaks, kui aus olla. Elementaarse viisakusreeglite järgi oleks vóinud vabandada. Tallinn vabandas, kui nad mulle tagasi helistasid, aga bussi reisisaatja, kysis ainult, kas ma olen Age. Kui ma oleks viitsinud vói tahtnud bitch olla, oleks ma vóinud näo täissóimata ning póhimótteliselt oleks mul óigust veel ylegi jäänud. Aga see imeline kodusóit ei ole ju veel ometigi läbi:)