Kellele ei meeldiks muutused, aga kui sa ise satud olema nagu vene multikas igisev vanapaar, kelle eest kóik pógenevad ja ainus sónum, mis kóikjal liigub – pidu toimub teises kohas, aga kus see teine koht reaalselt on, ei ole sul aimugi, siis sellistel tingimustel hakkab asi juba huvitavaks minema. Millegipärast läks see informatsioon minul yhest kórvast sisse, teisest välja, kuigi vist ei jóudnud mu kórv nr 1, sest vaatamata mu tagarea positsioonile, hakkas unenägu vaikselt täide minema ja sinna mu tähelepanu hajuski. Igatahes   hommikul ylikoolis  nóudsin ma retseptsioonist, kus ometi on mu Ravensteinzaal ja kus kóik teised on. Kui ma koos turvaga näpuga paberilt järge ajasin, oli mul vóimalus minna islam ja kristlus konverentsile, mis iseenesest ei ole yldse paha valik, aga seekord oli mu teema islam – religioon vói kultuur. Peale kolm korda trepist yles alla trampimist, tuli tunnistada, et vist on ikka vale koht ja ma marssisin kunstikeskusesse tagasi. Kohale jóudes kurtsin ma oma häda, kóik on mu maha jätnud. Tädil hakkas minust hale ja me hakkasime kyll netist, kyll telefonitsi otsima, kus kamm see pidu siis seekord toimub. Otseloomulikult kóik asjalikumad tegijad vói kelle nr kodukal oli, jóid kohvi ja kuulasid konverentsipäeva avasóna ning keegi neist ei istunud vabatahtlikult laua taga ega vótnud meie kónet vastu. Muidugi oli kodulehel yrituse programm, sinna nagu moe pärast ei oldud viitsitud  teha muutusi, sama seis, mis päev varem jagatud päevakavades. Aga ónneks saabus halastus, enne kui me hulluma oleks hakanud. Nimelt  marssis uksest sisse kaks indioneeslast, kes teatsid uue koha aadressi, aga ei suutnud oma ipadide vói iphoneide abil kuidagi óiget suunda määrata ning olid siiani ainult ringe  ymber kiriku teinud. Instruktaazid kuulatud, vótsime suuna uue fakulteedi poole, kaks alla meetri sibavat indioneeslast ees ja mina nende taga, yritades oma tikkkontsi edutult säästa. Selle imeilusa hanereas taktjooksu ajal mótlesin, miks nad kyll kava ära ei parandanud enne kätte jagamist, miks ei ole kuskil kirjas emergency nr, kellele vajadusel helistada ja miks ometi meile linnakaarte  ei jagatud – mitte, et mul neid kotis nii 2 ei oleks, aga ilus oleks ikka olnud anda. Vähemalt nende vähestele, kes väljaspool Hollandit tulid ehk lyhidalt – MULLE.