Mis see jalgratas siis ära ka ei ole, vahet ei ole ju, kas on vói ei ole, aga kui tekib vóimalus sellega ise mööda Hollandi kanali ääri ringi sótkuda, siis on tósine hämming, kuidas ma yldse ilma jalgrattata senini hakkama olen saanud. Muidugi ei saa mainimata jätta, et tósine hollandlase tunne tekib, kui koos teistega kurve vótta ja yle kanalite sóita.
Aga kóige selle eest ma pean ikkagi tänama Laurat, kes mulle bussis airbnb rääkis ja tekitas tunde, et peax ennast nende lehele regama ja uue kodu Utrechtis leidma. Jah, mul oli bookitud hostel, aga kui sygiskool lópuks jah ytles, et ma vóin tulla ja oma ettekandega hämmingu tekitada, oli minu yhe inimese toast ja jagatavast vannitoast tekkinud ainsa vóimalusena 15 armast toanaabrit ja hunnik narivoodeid. Ahvatluseks oli välja toodud lauatennis ja lauajalgpall, millega mind suudeti algul ära osta. Aga siis ma hakkasin mótlema, et kolmapäeva óhtul on mul vaja kónet kóva häälega lugema hakata ja selleks on vaikust vaja, aga kuhu ma oma 15 toanaabrit topin? Vói pean ma selleks wc minema, aga seda ma kyll ei mäleta, mitu neid hosteli peale oli. Mida rohkem ma kalkuleerisin, seda ahvatlevam oli teha väike ringkäik airbnb’s ja vaadata, mida ja kuhu nemad pakuvad.
Igatahes leidsin ma endale uue kodu Thomase juures ja sain ka endale jalgratta, mis tundus igati tegijam idee kui lauatennis vói -jalgpall. Peale instruktaazi, kuidas kóik lukud ja ketid lahti-kinni käivad, tegin ma proovisóidu poodi. Igaks juhuks tegin rattast poe ees pildi ega haugimälus ei tasu kunagi kindel olla, sest kui kóik rattad on mustad, mis trikiga ma oma kullakese ära tunnen. Kóik oligi niikaua imeilus, kui ma poest välja sain ning kóik rattad olidki musta värvi, otsi kullakest, kuidas tahad. Kui ma ratta olin suutnud tuvastada, siis tekkis uus hämming, nimelt tagaratta lukk, ykskóik kuidas ma seda vótit ei kruttinud, ei väänanud, ei keeranud, tulemus oli ikka sama – lukk nagu vankumatu tinasódur ei kavatsenudki lahti minna. Selline äpardunud varga tunne tuli peale, et isegi ratta ära ajamisega ei saa ma hakkama, pealegi veel enda omaga. Juba mótlesin, et helistan Thomasele, et su ratas on poe ees lukus, kui sul igatsus tekib, tule, aita lahti muukida. See ähvardus mójus igatahes, voila, tagumise ratta lukk avanes nagu vóluväel. Aga see oli alles hämmingute algus. Rongijaamas oli mulle heldelt jagatud linnakaart, kus täpselt minu uue kodu koha peal laiutas Boslusti – nagu ma teaks, mis see on, reklaam. Igatahes oli mu kaardile kodus, riste juurde tekkinud ja aeg oli Utrechti avastama minna, aga ega ma eriti kaugele ei jóudnud, kui aus olla ehk siis täpselt vanalinna piiri peale. Järsku kólas iiiiiks ja mu ratta pedaalid hangusid. Ónneks olin ma pargi ääres, tuli vaid tee pealt ära ukerdada, ratas tagurpidi keerata ja uurida, millise yllatuse osaliseks mul seekord ónnestus saada. Tundus, et mingi jama oli ketiga, aga keegi geenius oli ketile voorusevöö ymber pannud ning seda palja käsi murda ei andnud. Tuli sellega leppida, et ma olin peaaegu kohal ning otsa ringi keerata ja ratas käe kórval koju vantsida. Elutoa uksel teatasin ma klassikalise lause kyll väikste variatsioonidega – Huston, seekord kyll Thomas, we have a problem. Mis tal muud yle jäi, kui tómmata kummikindad kätte nagu läheksime günekoloogilist ülevaatust tegema, haarata hunniku tööriistu kaasa ja kómpida keldrisse mu ratast päästma. Tööriistu käis ta veel kahel korral juurde toomas, sest voorusevööd ei ole nii kerge lahti muukida. Lópuks olid óiged tööriistad, aga siis oli jama lambiga. Keegi geenius oli lambi reguleerinud, mulle tundus nii minutilise reziimi peale ja uuesti hakkas see tööle óhuliikumise peale. Minu kohus oli seista lenksu peal, aegajalt lambi ees ehk póhimótteliselt kogu aeg, kätega vehkida. Igatahes sai ratas korda ja minu linnatuur vóis uuesti alata yle kanalite, sinka-vinka siia sinna. Hiljem tuli välja, et ma sóitsin ka seal, kus sóita ei tohtinud rahva vahel, aga yhtegi inimlikus keeles hoiatust ma ei näinud ja joppamisi ka mitte politseid, kes ei oleks mu isikut suutnud tuvastada, sest ega id kaarti ei saa raisata, et seda kogu aeg kaasas kanda ja ma ei usu, et nad olex mul viitsinud kviitungi Eestiss saata. Aga ilus on see kanalite linn rattasadulast vaadatuna 😉