• Kohe kindlasti tuleb panustada kaaskuulajate maailmavaate avarusele. Ei ole ju vóimalik, et nad kóiki väiksemaidki nüansse ajaloo keerdkäikudes ei tea vói igat 7 maa ja mere taga asuvast linnriigist kunagi midagi kuulnud ei ole. Seega, milleks sissejuhatavad laused vói kaardid. See on ju puhas aja raiskamine;
• Mida omapärasem aktsent, seda kiiremini tuleb tekst paberilt maha lugeda, las kuulajad pingutavad, iga uus vóórkeele nyanss tuleb  neile ainult kasuks. Vóimaluse korral ei tasu ise oma sónadega rääkida, sel juhul kaob akadeemilise teksti vólu ning laused muutuvad ylilyhikeseks. Otseloomulikult tuleb hoiduda igasugusest emotsioonist. Akadeemiline tekst on eelkóige kuiv, täistopitud vóôrsónu ja kui keegi su eepost kuuldes magama jääb, on sinu töö 200% tehtud;
• Kui teha powerpoint, tuleb valida värvid, kirjastiil ja suurus, mis sulle endale meeldivad, nt helehall taust ja must vóimalikult väike kalligraafiline kirbukiri, eesmärk on ju, et ilus oleks ning ka vóimalikult palju materjali yhele lehrle mahuks. Pealegi kuskil ei ole ju kirjas, et tagarida peaks ka powerpointist aru saama. Kes see käskis sinna istuda, esireas ju kohti kyll ja kui siis ka powerpointist aru ei saa, peax vist silmaarsti juurde minema.