Kui inimese teed on ette aimatavad, siis Jumala müstiliste käikude vastu tekib vaid aukartus. Paar kuud tagasi ma ei osanud uneski näha, et selline riik nagu Bahrein üldse eksisteerib, rääkimata aimndusest, kus see maailmakaardil asuda vóiks. Aga kas mul üldse oleks óigust protestida, sest kohe-kohe olen ma Bahreinis ja seda kóike nii müstilisel viisil, et endalgi hämming kui järgi móelda.
Kóik sai alguse, kui üldse nii saab alustada, sellest et ma juba magistritöö kirjutasin, Eesti naise identiteedist moslemina ja seda doktorandina jätkan. Tänu sellele akadeemilisusele on mul au olla moslemite sóber ja ka olla erinevates listides, kus kohalikku kogukonda puudutav info minuni jóuab. Nii ma saingi üks päev Kätlini meili, et kel aega on, vóiks sellest projektist osa vótta. Aega annab alati tekitada, kui midagi vinget on teoksil, nüüd tuli vaid uurida,mis seekord pakkumises on. Meilis oli üleskutse, et otsitakse vabatahtliku liivapühkijat arheoloogilistele kaevamistele Bahreini, kóik kohapealne eluolu makstakse kinni, enda kanda jääb
lennupilet. Pakkumine ei olnud paha, mis mul saab olla millegi väärtusliku leidmise vastu liiva seest, aga kus imekohast ma selle min 700 eurot lennupileti jaoks leian, vat see hakkas vaikselt raketiteaduse valda minema. Aga kunagi ei tee paha otse küsida ja ma saatsin kohalikule koordinaatorile meili, vastus oli küll eitav, aga ma sain kogu nende vabatahtlike projektide tutvustuse. Ega mulle ilma asjata see meil ju silma ei jäänud, kuskil pidi peidus olema trikk, et ma sinna saaksin, mul tuli ainult see üles leida ja asi ära naeratada. Seega oli aeg tutvuda brosüüriga ja kas ma leidsin sealt, mida ma otsisin, otseloomulikult 🙂 Discover Bahraini projekti kutsutakse inimesi üle maailma, et Bahreini enda kulul tutvuda selle imeilusa maaga ning hiljem seda edasi tutvustada. Siia see koer maetud oligi, nüüd oli vaja teada, kas veel on aega kandideerida ja ruttu saada avalduse paberid kätte. Ja ma jóudsin viimasel minutil, kandideerimise lópuni oli täpselt rohkem ega vähem kui kolm päeva. 5 lehte ma kirjutasin turismist ja minu seosest sellega, otseloomulikult religioonide dialoogist ning miks ma ikkagi parim valik olen. Pool päeva, aga kóik see sai täidetud, nyyd tuli oodata, kas ma saan valitute sekka, millegipärast hetkest kui ma selle projekti leidsin, ei kahelnud ma hetkeski, et mind valitakse. Ja ega ma ei unustanud söögi alla ja peale islamit mainimata, olin ka just konverentsile minemas meie islamisse pöördunutest rääkima. Nagu näha ma osutusin valituks 🙂
Aga et kóik veelgi vingem oleks, esindan ma Bahreinis rahvusvahelist virtuaalset Ladies Trekking Clubi. Kaasas ka telliskivi Dreamers & Doers ehk raamat naistest, kes on roninud Kilimandzarole ja nende täide läinud unistustest. Selle raamatu ostuga toetad Tanzaania lastele kooliópikute ostu. Praegu tavatax on, et 100 last klassis ja ainsana ópetajal ópik. Meie missioon, et igal lapsel olex ópik. Samuti toetab see raamatuprojekt 9 masai tüdruku kooliskäiku. Muidugi räägin ma me 8 märtsi projektist, kus püstitakse Kili tippu lipp, kuhu kuni 16.02 korjataxe naiste nimesid, et toetada naisi ylemaailma ja väärtustada haridust. See on me klubi heategevus pool, aga samas on idee leida lahedaid kohti, et neid juba meie reisiklubi naistele soovitada ning samuti jóuda kokkulepetele, et kui mitte enne siis 2015 panna kokku üks üüratult lahe Bahreini matka-ja kultuurireis. Mul on misjoone kohe mitme eest, nüüd tuleb vaid kohale jóuda ja naeratama hakata. Kohver isegi nende poolt saadetud nimekirja järgi pakitud, seega mul on ainult rääkimise ja säramise vaev ning nendes oskustes ei ole ma kunagi kahelnud. Igatahes,siit ma tulen Bahrein 🙂 Kuna kapten just teatas, et meil on tehniline rike ja veel läheb Dohas aega, siis mulle meenus, et mul on kaasas Sensa, kuhu ma Bahreinist artikli kirjutan ja selle nibin nabin inglisekeelne tólke versioon läheb Ladies Trekkingu kodukale ja vóibolla kirjutan ma ka yhe Eesti reisifirma blogisse, kui Bahrein läheb neile letimyyki.