Kui kuskilt kõlab sõna klooster, siis mina olen essa, kes tahab sinna minna. Kõik, mis on seotud pühadusega, siis ma tahan sellest osa saada. See kunagine asutus ei pea enam funktsioneerima, aga isegi kui inimesed seal enam palveid ei loe, olen ma kindel, et pühadus säilib, ka siis kui enam inimesi seal ei ole ja uste-akende või ainult müüride vahel puhub tuul. Seekordseks sihiks oli üle Niiluse asuvad kaks kloostrit – Püha Simeon ja Püha Hedra klooster.
Püha Simeoni klooster
Aga et kloostriteni jõuda oli valida, kas sõidad kaameliga, eesliga või jalutad teed mööda. Eesel, kes meid
rannas tervitas, röökis nagu oleks siga aia vahel, nii et eriti ei kutsunud endaga sõitma. Pealegi eelmisest Egiptuse korrast ma mäletan, kuidas ma eesliga ühest külast teise sõitsin, nii et võin täitsa vabalt tehtud selle atraktsiooni peale öelda. Tagasi tulles see sama eesel röökis samas vaimus edasi meid nähes. Kohaliku traditsioonikohaselt oli ta märganud kurjust ehk siis meid. Me kahjuks ei suutnud kokkuleppele jõuda, kumb meist kurjust ja kumb headust esindab.
Egiptus on maa, kus keegi aegajalt ikka labida maasse lükkab ja alustab arheoloogilisi väljakaevamisi.
Sinna minnes jäi mulje, et keegi ka seekord on püha graali otsingul, aga kui me paari tunni pärast tagasi olime, siis kas oli liiga palav või leidsidki, mida otsisid, sest telgid olid kokku pakitud ja ära sõidetud.
Püha Simeoi klooster on ehitatud kindluskloostriks 7.sajandil. Seal on olnud kuni 300 munka ja 12. sajandil maha jäetud peale araabia väepealik Salah ad-Dini rünnakut.
Seekordseks kohalikuks giidiks tuli üks sõjaväelane, kes ise oli ortodoks, minu jaoks hästi põnev variant.
Kuigi tark raamat väitis, et kloostri kompleks ehitati 7 saj, siis tuli välja, et 4. saj elas siin eremiidina püha Hedra. Mul õnnestus isegi ta paberikoon endale saada. Kui lugusid kuulata, siis ega selle eremiidi elu kerge ei olnud. Peale selle, et ta üksi oli, tuli ikka võidelda kurjusega. Kui mulle näidati kahte laes olevat auku ja öeldi, et ta sinna ennast juuste abil kinni sidus, et mitte palvetades väsimusest pikali kukkuda. Siis sellised võtted jätaks mina küll vahele, isegi kui juukseid on, mida siduda. Õnneks või kahjuks ei ole minust ka olematut soovi saada eremiidiks ja kõrbes elada.
Paremini oli säilinud kloostrikambrid ja võlvkäik. Kreekas kloostris elades, nunnad kas elasid üksinda või kahekesi oma kambrites, siis seal sellist privileegi ei olnud, viis tükki oli ühes toas.
Minu arvates hästi ilus traditsioon oli, et kloostri seinal neli akent moodustavad risti ja öö hakul pandi sinna küünlad, et palverändur leiaks tee kloostrini ja ei peaks ööd kõrbes mööda saatma.
Kui täna on meil autodele garaažid, siis sajandeid tagasi autosid kõrbes asendasid kõrbelaevad ehk kaamelid ja ka neil oli kloostris nn garaažid olemas.
Hedra klooster
Järgmine sihtkoht oli Hedra klooster, mis on töötav. Klähvivate koertega koos me mööda kloostrimüüri jõudsime sissepääsuni, mida otseloomulikult valvati ja kui ma ikka teatasin, et mina tahaks uksest sisse saada. Siis üks abivalmis mees asus väravat kolkima ja huilgama niikaua kui teiselpool väravat vastati.
See tegelikult on klooster, kuhu saab tulla elama ja palvetama. Kui meie seal ringi jalutasime, siis kaks tüdrukut, kes olid sõbrannad, olid seal oma peredega.
Hästi huvitav on vaadata, kuidas iga maa oma kirikule annab teatud omapoolse puudutuse. Kõik on nii nagu peab, aga siis on midagi, mis paneb imestama, et ei ole ennem näinud seda. Keset ikooni on auk ja sa saad sinna raha panna ja öelda selle lause – palu minu eest Jumalat. Sellist auku seinas olen ma näinud kahes kohas Tallinnas. Mulle meenub Vabaõhumuuseumi Sutlepa kabel, kus on ukse juures auk, aga see pigem annetuste jaoks. Teine auk seinas on Laboratooriumi tänaval Ukraina kiriku ukse kõrval, kuhu saab oma palvesoove poetada. Lõpptulemusena on ikkagi tähtis, et palved saavad loetud, inimesel kergem ja imed hakkavad sündima.
Rohkem Egiptuse reisi pildid leiad siit.
Kui sul tekkis tunne, et Sa oled huvitatud rätsepreisist, mis on Egiptuse avastamine väikse grupiga, siis võta minuga ühendust.