Soodsamalt
Ega iidsed jumalad ainult mäe otsas ei ela vaid ka eraldi saarel. Hotell pakkus ka seda tuuri, aga kui
kohalikega rääkida ehk Aswan asub Niiluse ääres, kus paadimehed teavad reaalselt kõiki ja kõike. Nii tuligi nende rääkides välja, et läbi nende saaks 100 naela odavamalt. Kes see ikka meist raha vihkab, nii et tühja teised turistid, seikleme kohale taksoga ning siis juba loksume paadiga pimeduses valguse poole. See ei ole ainult metafoor vaid reaalselt oligi kottpime ja Philae saar koos templitega oli valgustatud.
Mida oodata?
Ma ei osanud eriti midagi oodata. Ma teadsin, et me näeme valgusshowd, aga mida see täpsemalt tähendab ei olnud õrna aimugi. Eelmisel Egiptuse külastamise ajal olin ma katusekohvikus, kust sai sfinksi valgusmängu vaadata. Aastanumber on vahepeal muutunud, aga kui kahte showd võrrelda, siis metsikut valgusaastate pikkust arengut ei ole märgata. Või olen ma eestlasena lihtsalt ära hellitatud Valgus kõnnib Kadriorus valgusshowest ja mu ootused on selle võrra kõrgemad.
Mida siis öine Philae tempel endast kujutab, kunagine palverännukoht, aga oh seda imet, pärast Aswani paisu ehitamist jäi originaal saar vee alla, nii et käidi vaatamas tegelikult sai paadiga templi vahel slaalomit sõita. Aga see ei tundunud eriti jätkusuutlik, kuigi mõeldes kui populaarne Eestis Rummus valgustatud veematkad on, oleks võinud täitsa selle kaardi peale mängida. Et 1972-80 UNESCO juhitud projekti tulemusel viidi tempel üle Agilika saarele.
Algul me ootasime sammaskäikudega ääristatud õue juures, kui kõik turistid kohale olid toodud. Ja siis
kõik hakkaski. Kuulda oli nii Isise kui Orise dialoogi, igavikuteemalisi dialooge ja selle taustaks valgustati nii sambaid erinevate värvidega. Kui see osa läbi sai, siis juhatati järgmisesse tegevuspaika, kus me kuulsime järgmist osa ajaloost. Valgusmäng tähendaski siin seda, et lihtsalt prozede lasti erinevat valgust, ei mingit kujutisi vaid seinte valgustamine. Öö, pimedus, värviline valgus, hääled, andsid kogu seda iidset müstikat edasi.
Lõpetamata obelisk
Minu nimekirjas oli veel lõpetamata obelisk, mis oleks valmiskujul pidanud kaaluma peaaegu 1,2 tonni ja olema 41 m kõrge. Püsti ei ole veel aetud, lamab seal aupaklikult. Seekord ei jäänud asjad pooleli mitte sellepärast, et keegi oleks riiki rünnanud vaid kui kolmest küljest kõik juba raiutud oli, tuli välja, et kivi ei ole nii kvaliteetne kui vaja ning jäetigi lõpetamata. Talupoja loogika küll väidab, et kuda nii kaua aega läks arusaamaks, aga võibolla oli nende jaoks see kiviraiumine käkitegu ja üks obelisk ees või taga 😉
Rohkem Egiptuse reisi pildid leiad siit.
Kui sul tekkis tunne, et Sa oled huvitatud rätsepreisist, mis on Egiptuse avastamine väikse grupiga, siis võta minuga ühendust.