Esimese Sharmi päeva otsustasime veeta veepargis. Valikuid oli kaks, kas minna Ras Mohammed
rahvusparki või veeparki, aga miks ikka veepark. Sest ma olin meie kohale jõudmispäeval tellinud endale mahlabaarist puuviljade kokteile ja juba paari tunni pärast sain ma aru, et ma olen toidumürgituse saanud. Muidugi oli mul kaasas söetablette ja muid huvitavaid ravimeid, aga ega need nii kiirelt ka ei mõjunud. Reaalselt olin ma suht nõrk ka kogu selle haigeks olemise peale. Veepargi suur pluss oli, et karastusjoogid olid tasuta ja nii sai minust Coca fänn. Ega ma muidu seda ei joo, aga teades, et Coca suudab iga bakteri su kehast hävitada, siis selle nimel klaaside viisi cocat ja ravimeid. Kui kuskilt liumäest tuli alla sõita, kust rõngast tuli kinni hoida, ega minust eriti hoidjat ei olnud. Vahepeal oli tunne, et hammastega õnnestuks ka rohkem kinni hoida, kui kätega. Osad atraktsioonid, mis tundusid, et kui kinni ei jõua, siis tuleb superman, jätsin ma vahele, sest minu superman oleks pigem näinud välja selline vastu seina lendav pannkook. Arvatavasti oleks mind hädast välja aidanud MacGyveri teip, oleks saanud sõrmed sinna rõnga kinnituse külge kleepida.
Aga järgmiseks päevaks, kui plaani järgi oli Ras Mohammedi rahvuspark, olin ma tänu cocale sellest kõhuviirusest lahti saanud ja sain täiega seda päeva nautida. Me tükk aega mõtlesime, kas lähme autoga või hoopis paadiretkele. Plusse ja miinuseid kokku lüües tundus, et me näeme autoga rohkem kui paadiretkel. Võibolla nii palju ei saa snorgeldada, aga võttes arvesse mis ime maski ja papud me ostsime, siis täitsa vedas, et me auto kasuks otsustasime. Üks hästi kummaline asi oli see, et surfi susse, mis hotellipoes müüdi ja suht kohe ka hargnema hakkasid, oli meeste omad mitu korda värvilisemad ja ilusamad kui naiste omad.
Muidugi rahvusparki niisama ei saa, tuli ka seekord passikontrolli läbida ja sissepääsu tasu maksta. Muidugi oli ka check-in point olemas, kus loeti üle, mitu meid ikka autos on, sest keegi ei tohi sinna ööseks jääda, tagasi tulles loeti meid uuesti üle.
Esimene vaatamisväärsus, mida näeb ainult autoga minnes, on mangroovid, mis on nii kaitse all, et isegi taimed on üle loetud ja kokku on neid 89.
Hidden lake üheltpoolt on tõsine turistikas. Kui meie seal olime, siis 5 minuti pärast saabusid Teztour venelastega nign rahu ja vaikus oli pühitud. Aga miks on ikkagi hidden lake? Kui vesi on madal, siis on võimalik teisele kaldale jalutada. Meie ajal ei saanud imiteerida Moosese mere lahku löömist, vesi oli selleks liiga kõrgel. Teisel järve on kallas selline kivine ja koopaid täis, kusjuures need koopad on hästi populaarsed kohalike seas. Mitte sellepärast, et kus on vinge sukelduda, vaid pigem enda ja oma kallima varjamiseks. Tegu ikkagi islami riigiga ja kui sa abielus ei ole, siis kotkasilmad jälgivad igat su sammu, aga koopasse ta ei näe ju. Kui ma mõtlen, et kui meil on koobaste seinad suhteliselt sirged, siis seal on igasuguseid auke, muhke, lohke täis, nii et kui laine su vastu seda lööb, siis oled nagu šveitsi juust. Seda lugu kuulates olen ma ikka väga õnnelik, et mu kodumaa on Eestimaa, kus moraalile vaadatakse hoopis teise pilguga.
Õnnestus ka soola järve juures käia, kuhu vette minna ei tohtinud. Ma ikka oma näpu vette toppisin, sest ma tahtsin teada, kui soolane on. Oli küll 😊
Käisime ka snorgeldamas, ühes kohas, kus olid suured lained ja tuli veealuste kivide otsas turnida ennem kui koralli riifini jõudsin. Õnneks oli seal veel kohalikke snorgeldajaid ja mul õnnestus ühe noormehe mask endale saada, sest meie geniaalne mask lasi igast suunast vett sisse, ükskõik kuidas seda ümber pea ka ei tõmmanud. Võibolla MacGyveri teip oleks aidanud, aga seda ei taibanud ju kaasa võtta. See mask, mida ma laenata sain, ei olnud ainult prillid, vaid kogu nägu oli kaetud ja kuskilt ei tulnud vett sisse. Sellega mul õnnestus näha koralli riifi äärt, hästi äge oli. Aga et sinna saada, olid tõsine läänemere lained ja ukerdada nende veealuste kivide otsas, no ikka ei ole minu teema nii väga.
Rohkem Egiptuse reisi pildid leiad siit.
Kui sul tekkis tunne, et Sa oled huvitatud rätsepreisist, mis on Egiptuse avastamine väikse grupiga, siis võta minuga ühendust.