Et ma ennast Aafrikas olles tõeliselt koduselt tunneks, langesid plusskraadid, mida lähemale Tunis saabus. Hommikul hotelli kaminasse oli tehtud lõke. Tundub, et õues ei olnud kõige soojem. Reaalselt sadas vihma ja oli alla 10 kraadi. Hea kodune jaanipäeva tunne tekkis. Samas see vihm muutis ümbruse värvust. Kui siiani oli põhitoon kollane-pruun, siis nüüd oli see asendunud rohelisega ja puid oli vaatevälja juurde tekkinud. Tõelised suured oliivisalud jäid silma.

Kõige viimane vaatamisväärsus Tuneesias oli Dougga, mis on kõige paremini säilinud Roomaaegseid linna Põhja-Aafrikas. Amfiteatri lavale jõudes panin ma kindad kätte, no ei olnud soe. Aga samas vaadates seda maja, mis mulle Iirimaad meenutas, siis kliima oli täitsa õige.

Rõõm oli jälle näha peata kehasid nagu ka Kartaagos, tekkis kohe äratundmise rõõm.

Alati rõõm, kui midagi ongi rohkem hoone nägu kui kaks kivi, siinset kapitooliumi on suudetud päästa, aga see vaatamata oma võimsusele ei olnud seekord wau efekti omanik. Mäe peal olles nägin ma torni, esimene ring tornini teed otsides, sattusin kuhugi mujale, aga kõik teed viivad ju Rooma, seega teisel ringil jõudsingi tornini. Kuigi väheseid kohti, kus silt puudus, siis Google aitab ikka hädast, nii et tegemist Liibüa-Puunia mausoleumiga, kuid kelle omaga, sellest ajalugu juba vaikib.

Varsti tuligi lennujaama jõuda, anda auto üle ja hakata check-in läbi tegema. Kuigi me onlines tegime check-in, põhimõtteliselt istusime üks ühes lennuki otsas ja teine teises, aga e-piletit ei saanud, tuli ikka check-in laua ette minna ning kuna me koos oma passid andsime, siis kohad tõsteti ümber ja me istusime kõrvuti. Minu arvates väga armas selle check-in töötaja poolt.

Lendu oodates väravas sain ma aru, et mul massi sulandumisega läheks raskeks. Kui ma ringi vaatasin kõige populaarsem riiete värv oli must, siis tuli pruun, hall, beež. Minul oli seljas erksinine tagi, erkoranž dressikas, tõsine valge lammas selles tumedas karjas.

Kui ma mõtlen tagasi Tuneesia peale:

  • Kindlasti tuleks kasuks, kui oskaks prantsuse või araabia keelt. Praegu meenub, et ainsana oskas minuga Djerbas hotelli retseptsioonis noor naine rääkida inglise keeles. Mujal suht nulliring. Enamjaolt mulle tõlgiti või ma äpiga mõnikord tõlkisin silte või menüüd;
  • Kindlasti tasub lennujaamas osta endale telefonikaart. Meie ostsime Orange oma, maksin 10 GB eest natuke üle 6 euro.
  • Inimesed on hästi abivalmid. Sellist Egiptuses või Türgis pidevat hasseldamist, ei kohanud kuskil;
  • Imehead datlid, mida ei saa võrrelda nendega, mis meil müügil on. Meie omi oleks isegi häbi sealses kontekstis datliks nimetada;
  • Küll on hea, et on olemas Google map. Ma ei kujutaks ette, kuidas ilma selleta hakkama saaks, vahepeal oleks tõeline hämming;
  • Selliseid riike külastades tekib mingi hetk tunne, et passi lehed kuluvad reaalselt ära, sest passi tuli suht tihti näidata ja neile reaalselt meeldis seda lapata;
  • Kui sa näed tee ääres kedagi näpp püsti, siis see tähendab, et ta hääletab. Reaalselt kõik hääletasid, vanusest ja soost olenemata.