Minu potentsiaalsed lemmik tegelased Marokos olid politseid. Esimest korda, kui nad meid kinni pidasid oli Todra kuru juures. Eestlase loogika väidab – näed poltiseid, kes vehib käega, sõidad tema juurde ja jääd seisma. Täitsa vale loogika Marokos. Mis siis valesti läks? Enne politseid umbes 20 m on ajutine märk pandud, maast 20 cm kõrgusele, kus on kirjas jää seisma. Reaalselt kui vaadata ei oska, ei pane märki tähelegi. Aga see on koht, kus sa pead seisma jääma ja ootama, millal politsei sind märkab, annabb intsruktaaze, kas võid edasi sõita või sõidad temani ja petatud. Tavaliselt on kolm politseid, kõigil numbrid rinnas. Nimesid ei ole. Miks? Sest kui sa kaevata tahad, siis kaebad nr, mitte inimese peale.
Esimene kord, kui nad meid rajalt maha võtsid, passe kontrollisid, ümber auto käisid, jäin mina autosse ootama ja salapilte tegema. Kõigepealt ma nägin, kuidas tutvustati kiiruskaamerat. Sealne politsei tavaliselt seisab linnas pika sirge peal. Seega võid umbes ette aimata, kus neid kohata võid. Edasi mindi politseiauto juurde. Muide politseiauto on kaetud metallvõreplaatidega, vist on keegi autole kunagi kallale läinud. See oli esimene ja viimane kord, kui me trahvi saime, kui ma kuulsin mille eest, hakkasin ma laginal naerma. Nimelt oli kuskil 60 märk, mida me ei pannud tähele linnas ja sõitsime 70. Saime 15 eurot trahvi. Mis me peale seda tegime? Kui me selle linna selja taha olime jätnud, tegime kiiruskatseid, kui kiirelt reaalselt Kia sõita suudab. 165 km tuli.
Aga ega meid võeti veel rajalt maha, aga igakord saime hoiatusi ja moraaliloenguid, mida mulle hiljem tõlgiti. Ühe korra linnas võttis politsei meid rajalt maha, kuna väitis, et sõitsime ühesuunalisel teel vastassuunas. Ühesuuna märki ei näinud ma mitte kordagi kogu tripi ajal. Seega pidi see suund olema inimeste mällu sööbinud ja kust me pidime seda teadma, et see ühesuunaline on. Me otsisime teed linnast välja Google abiga, seega Google ka ei aimanud.
Teine kord politsei väitis, et me oleksime pidanud sõitma järgmised km eesli sabas, kuidas me julgesime mööda sõita, sest nii me läksime ühe rattaga üle pidevast joonest. See tukk-tukk sõitis 5 km tunnis ja seal sirge peal ei tulnud ühtegi autot vastu. Vaikselt ajas juba naerma.
Parim oli, kui saime hoiatuse, et me jalgrattast mööda sõitsime. Me isegi ei kaldundu tibagi vasakule, aga politsei vastu ei saa. Aga tuleb au anda, kotkasilmad on sinna Maroko politseisse kokku korjatud.
Mis märke ma seal nägin? Kiirusepiirangud on 20, 40, 60 80. Täitsa võimalik oli, et on 80 ja 10 meetri pärast on 20. Mingi trikiga, kui sa blokki pidureid ei pane, sa ei suuda nii kiirelt 20 saada. Vahepeal oli suvaliselt pandud 20, 60, 40 ja hästi väikeste vahedega, jälle oma 10 m. Mulle tundus, et märke oli üle ja siis tuli mängu loogika, paneme, kuhu iganes neid, peaasi, et neist lahti saab. Kui mina oleks politsei, mina möödaks kiirust just nende märkide taga, kas sa ikka suutsid õige kiirusega sõita.
