Nädalavahetusel otsustas mu arvutilaadija, et tema armastus minu vastu on üleöö otsa saanud ning ta kavatseb laadida läpakat täpselt siis, kui tema seda heaks arvab ehk ei lae üldse. Muidu laadimist näitav sinine tuluke vilkus seekord nagu politseisireen ning otseloomulikult läpaka aku sellisest ülbest suhtumisest tühjenes suurest pettumusest ülihelikiirusel. Mis mul muud üle jäi, kui hakata sõbraks kõikide HP läpakate õnnelike omanikega, lootuses, et järsku nende laadija sobib ka minu läpakale. Aga millegipärast oli kõikide nende laadijate ots kas liiga suur minu läpaka jaoks või mini HP oma jälle omakorda liiga väike. Vaatamata mu läpaka laadija egoistlikule otsusele mitte enam töötada, oli minul ikkagi teda vaja ja nii ma võtsingi suuna IT-liinaku poole, kus poodide rägastikust on võimalik leida kõike, millel on vähegi seost arvutitega.
Mõnikord ma unistan, et poes võiksid olla fikseeritud hinnad ja ma ei pea kauplema nagu valge juut iga viimase ruupia üle. Esimesse poodi sisse astudes sain ma hinnapakkumise 4000 ruupiat, mis on umbes pool turul pakutavast läpaka hinnast. Parim mis mul õnnestus leida, oli 900 ruupiat, aga sellel oli kahjuks maksimaalne töötamisaeg aasta. Samas oli saadaval ka 650 ruupiat maksvad taaskasutusest ringlevad akud, aga nende eluiga oli maksimaalselt 3 kuud. Talupoja mõistus väitis, et see on lausa röövimine päise päeva ajal, ma võiks selle asemel rahast hoopis lennuki voltida, mingigi kasutegur või vähemalt ilus oleks ühte paberraha lendu vaadata. Lõpuks tundus kõige asjalikum osta 1350 ruupiat maksev originaalaku. Muidugi originaali mõiste on siin tiba teine. Kui ma oma Nokia esipaneeli vahetamas käisin, märkasin ma alles ühikas, et incredible Indias oli Nokiast Nokai saanud, aga mis teha lennutundide tulemusena oli võimatu telefoni enam ühes tükis omada, seega tuli leppida Nokai’aga.
Õhtul tagasi ühikasse jõudes, saabus lõpuks ometi aeg, mil mul tekkis võimalus puhuda oma läpakale eluvaim tagasi sisse. Kolm tundi oli me koostöö täitsa edukas, aga siis kui ma põrandalt oma kodinad kokku korjasin ning sofa mugavusi nautima asusin, leidis äsja ostetud originaalaku, et nüüd on aeg oma tõelist palet näidata ning aitab küll koostööst. Nii palju siis mu aastasest garantiist ja optimaalselt viie aasta tööplaanist. Kui Eestis garantiiremondi taotlemiseks tuleb kohale minnes arve esitada, siis siin võib arvest paberist lennuki teha ning loeb hoopis laadijale kritseldatud hieroglüüfid. Ega muud üle ei jäänud, kui järgmine päev uuele ringile minna. Teenindus oli muidugi India kohta kiire, ainult pool tundi ja voila uus aku saabuski. Suurest rõõmust unustasin ma uurida, mis seekord aku peale kritseldatud on ning otseloomulikult ühikasse jõudes sain ma aru, et jälle olen ma tünga saanud, HP originaalaku oli jaapani hieroglüüfide vastu vahetatud. Lohutasin mõttega, et peaasi on, et töötab, eks ma oman icredible Indias ju ikkagi kohalikku originaali, aga hõiskasin vist liiga vara, nimelt meie kuulsa õppereisi algul rongi peale jõudes, tuli välja, et nüüd on katki juhe, mis ühendab seina ja akut. Eks ma laenan, siis niikaua teiste omi, kuni uus arvutipood tee peale ette jääb. Aga tundub, et läpaka juhe lihtsalt ei sallinud rongi seinakontakti, sest hotellis tundus, et laadida talle ikka meeldib. Saa sa siis aru, millist seinakontakti üks laadija küll Indias tahta võib.