Kellel küll ei vaataks riidekapist vastu kollektsioon üksikuid sokke? Muidugi on alati lootus, et üks päev ilmuvad ei kuskilt müstilisest kadunud paarilised välja, sest pesumasinasse sai ometi pandud ju paaris arv sokke, siis kuidas ikkagi nüüd riidekapist vaatab vastu ainult üksikute sokkide kollektsioon. Terry Patchet on sellele müstikale leidud vastuse, nimelt näljane sokielevant vitsutab pesumasinas üksikuid sokke. Siis mis imeloom ometi sööb ühika tagant nööri pealt minu rinnahoidjaid vitsutab, pole mul aimugi.
Esimest korda hakkas see imeloom tegutsema üpris meie saabumise algul. Õhtul sulgpalli jaoks riideid otsides, meenus mulle, et paar päeva tagasi pestud rinnahoidja on kahtlaselt silmapiirilt kadunud. Muidugi oli see hea motivatsioon oma kohver uuesti ornungisse seada, aga mida kohvris ei olnud, seda ei olnud. Kuna aeg-ajalt on siin tuuline ning riietel meeldib lennutunde võtta, siis arvasin ka mina sinisilmselt, et ta on nagu Marry Poppis tuulega uusi võimalusi otsima läinud, mistõttu ega mul muud üle ei jäänud, kui imelooma sööda uuega asendada.
Kui ma eile hommikul läksin ühika taha oma kuivanud riideid nööri pealt kokku korjama, siis ükskõik kui hoolega ma ühest nööri otsast teise ei vaadanud, äsjaostetud rinnahoidjat ma teiste riiete vahelt tuvastada ei suutnud. Vägisi ajas naerma ning ma tõdesin, et olin ikka väga õige t-särgi selleks päevaks endale valinud – I’m smiling, because I have no idea, what’s going on. Peas tekkis küll 1001 küsimust, et miks just minu rinnahoidjad, miks on imeloomal üldse selline eriline suhe rinnahoidjatega ja mida ta ometi nendega peale hakkab.
Kuna kogu situatsioon tundus halekoomiline, siis otseloomulikult küsisin ma lõunapausi ajal oma toanaabrilt, kas ta tahab nalja kuulda ning tutvustasin talle imelooma. Aga tuli välja, et ma ei ole ainuke „lemmik“, nimelt üks Mauritaniuse tüdruk naaberühikast vaevleb sama imelooma küüsis ning on temagi kahest rinnahoidjast ilma jäänud. Minu kaebamise peale andis ühika komandant mulle ühe umbkeelse toateenindaja kaasa, et minna imelooma ühika tagant jahtima, aga vaatamata ühest suunast teise marssimisele tulime me seekord tühjade kätega tagasi, ei mingit imelooma, kadunud rinnahoidjatest rääkimata.
Ei tea, kas imelooma sokielevandi vastu vahetada ei annaks, mul sokke söödaks jätkuks kauemaks ajaks ning kui aus olla tuleks ma oma uue „lemmiklooma“ söötmisega mitu korda odavamalt välja.