Praamipiletite ost
Millal on raske Saaremaale praamipileteid saada? Ennem jaanipäeva, pead pikemalt ette ostma, aga muidu ei ole ju selline raketiteadus. Võib-olla Kihnu piletitega on. Seega ma ei tulnud selle peale, et kui soovid sõita põhja saarelt lõuna saarele ning tagasi tuleb piletid ennem meie aega ära bronnida. Nii et kui me sellega jaanuaris tegelema hakkasime, et märtsiks keskele pileteid saada, oli nulliring. Minu jaoks täiesti mõistetamatu. Seal on kaks operaatorit oma liinilaevadega igapäevaselt toimetamas, kuidas on võimalik, et sa pileteid ei saa. Ma saan aru, et kui ma sõidan Santoriinile või Caprile kui turist, aga see on kahe saare vaheline tava laevaühendus.
Jalakäija pileti võid veel leida, aga kui sa soovid autoga minna, siis kergem on sõiduk ujuma õpetada kui pilet leida. Tekkis plaan, et läheks ise üle ja järsku õnnestub Indie Camperit veenda, et nad me rendilepingu kaheks teevad, et üks auto siin ja teine seal. Rendifirma vastus oli resoluutne, ei. Pakuti, et võite auto varem tagastada, aga sel juhul me tasaarveldust ei tee. Kuidagi me leidsime kõigepealt tagasituleku pileti ja siis lõpuks sinnamineku pileti. Yes. Aga mis tegelikult juhtus? Me pidime lõunasse sõitma 15ndal ning paar päeva varem olime Wellingtonis kohal. 13ndal keset sadu kui me saare lõunaosa avastasime, tuli sõnum, et 15ndaks on tormi oodata ja kõik piletid tühistatakse. Ok, millal asenduspiletid pakutakse. 28ndaks. Kuidas palun? Meil on 25ndal tagasisõidupilet ja 28 hommikul anname me auto ära. Teisi võimalusi ei ole, võta või jäta. Talupoja loogika väidab, et kui sa mu pileti tühistad tormi tõttu, siis sa paned esimesel võimalusel lisalaeva tööle ning viid kõik kelle piletid tühistati esimesel võimalusel üle. Järjekordselt põrus mu loogika totaalselt. Muidugi oli võimalus tühistada ka teine pilet ja mitte lõunasse minna, aga see ei olnud variant. Nii algas googeldamisvõistlus, et kuidas me lõunasaarele saame. Jalgsi oleks ju üle saanud, aga lõunasaarel ei olnud autot, mida rentida või siis 1,5 nädalaks mingi mõttetu auto 5000 euroga. Rendifirmad olid totaalselt tühjad autodest. Jälle ei saanud mu talupoja loogika sellele pihta. Sa ju tead, et on hooaeg, kuidas ei ole extra autosid, kas sa ei taha raha teenida või mis. Igatahes mida ei olnud, seda ei olnud. Lappasime eraisikute omi. Ma küll van peale ei naeratanud, sest seal oli suurelt kirjas, asfaldilt kõrvale keerata ei tohi. Tagasisidet lugedes, kiidulaulud olid vähemuses. Renditingimusi lugedes, osad nõudsid eraldi raha voodipesu eest. Miks sa seda eraldi välja tood, kirjuta hinna sisse. Vahepeal oli idee, et viime auto tagasi Aucklandi ja lendame sealt lõunasaarele. Mingi kella 01 paiku öösel, googeldasin ma, et kas on olemas väljaspool ametlikke praame ka kalapaate, mis auto üle viiks. Järsku näitas ta mulle, et järgmise ehk 14nda varahommikuks oli autopilet praamile saadav. Ruttu bukkima, tühja sest parlamendi külastusest, kunstisaalidest ning üks makstud hotelli lisa öö, me lahkume järgmine hommik ennem tormi saabumist lõunasaarele. Yes.
Hobbitoni piletite bukkimine
Ma tean, et Hobbiton on turismiatraktsioon nr 1 Uus-Meremaal, aga jälle ma ei tulnud selle peale, et kaks kuud ennem pileteid ei ole. Detsembris ju oli, ma arvasin, et jaanuari alguses on veel olemas. Kuidas sa lähed Uus-Meremaale nii, et sa Kääbikul külas ei käi. Ei ole ju võimalik. Mis meil muud üle jäi, kui piletid osta vahendaja kaudu. Hind oli kaks korda kallim, aga tuleb ju Hobbitonis ära käia. Vahendaja kaudu oli me pileti hinnas ka bussisõit sinna ja tagasi. Ok, mis siis ikka. Lootus oli, et järsku keegi viimasel hetkel loobub oma bukingust ja laseb bronni lahti. Nii juhtuski, kiired näppude ring päästis ka seekord meid ning saime lõpuks originaal hinnaga Hobbitoni täispaketi – tuur pluss söömine ning tagastada oma ülikallid piletid.
Ujumine Uus-Meremaal
Mina reaalselt arvasin, et ookeani vesi on sama soe kui oli eelmine aasta Hawaiil. Reaalsus, vesi oli meie suvevee soojune või isegi külmem. Minu jaoks tõeline üllatus. Ainuke koht, kus vesi oli soe, oli Coromandli poolsaarel soojavee allikate juures. Algul olia ka plaanis minna surfama, aga külma veega kadus see soov väga kiirelt ära.
Salajane päike
Vaatamata sellele, et ilm ei olnud enamjaolt rannailm, õnnestus mul ikka nina peale auk põletada ning huule totaalselt katki saada. Panin küll +30 kaitset, aga siit moraal. Tuleb algul panustada +50 kaitsele ning kohe kindlasti osta kaasa ka huulepalsam päiksefaktoriga. Kui läheb nii hullusti kui mul, tormata apteeki abi järgi.
Siitpoolt vaadates kujutad ette, et Uus-Meremaal on Eesti talvel ikka soe, pealegi on seal ju suvi. Jälle selline kaheldav lause. Meil oli seal, mõni päev 24 kraadi, oli ka hommikuid kus me ärkasime ja temperatuur on 7-12. Nüüd oleneb, kus sa oled. Mõni hommikune 12 on tõsiselt soe, saad olla lühikestes ja t-särgis, teine 12 on, nii et panin talvefliisi selga ning isegi hommikusöök jäi. Ainus soov oli kiiresti soojemasse kohta ära sõita.
Kuulsad lihapirukad
Igal pool oli kirjas, et lausa patt oleks mitte süüa pirukaid. Me sõime, mina isegi kahel korral ja nüüd ma arvan, et ma natukene aega ei taha ühtegi lihapirukat ka kaugelt näha. Mis siis juhtus? Lihapiruka liha ei olnud nagu meil hakkliha vaid see oli lihakaste, mis mulle tundus, et oli tehtud kastmepaksendajaga. Ei ole minu maitse, kui aus olla. Kindlasti kui kauem seal olla, võibolla harjuks ära, aga ma sain pigem väikse lihapiruka trauma.
Kohalikud limonaadid
Mulle tõsiselt meeldis nende kohalik rahvusjook L&P, mis oli mineraalveest ja sidrunimahlast. Pluss Hobbitonis sain ma ingveri mittealkohoolset õlut. Mulle õlu ei maitse, aga see jook oli üle prahi. Need olid kaks jooki, mille vahel ma söömas käies alati valisin. Aga seal pakuti ühte eriti huvitavat jooki, nimelt karastusjoogid jäätisega. Ma ei oleks elus selle peale tulnud, et sinna jäätist sisse panna, aga L&P jäätisega täiesti huvitav kooslus. Küll limonaadi alla ei klassifitseeru, aga seal müüdi supermarketites mahla kookospähkleid koos spaatli ning kõrrega. Tegelikult oli seal auk sees, sa pidid lihtsalt selle spaatliga lahti kraapima, kõrs sisse ning ülihea.
Bussi- ja rongisõit
Pangakaardiga sai esimese ukse validaatorist osta piiksutades pileti. Kui sa maha läksid, pidid uuesti piiksutama. Algul me seda ei teadnud, nii et jäi esimesel päeval teistkorda piiksutamata kaart. Kui inimene bussist välja läks, hõiskas ta üle bussi juhile aitäh.
Me sõitsime Aucklandis paar korda linnalähirongidega, selleks tuli automaadist piletid osta. Enamus kordadest meil need piletid väravas ei töötanud. Näita kuidas sa tahad seda q-koodi, sama targalt seisad ikka kinniste väravate taga. Nii et töötajad või teised reisijad lasid meid oma piletitega läbi väravate. Kui ühe korra nii juhtus oli ok, aga kui see jätkuvalt täpselt sama skeemi järgi toimis, siis tundus, et kergem on ronge eirata ja busside peale panustada.
Kui googlit uskuda, siis kui bussiga mõnda kohta sõit oli tund ehk ülima ringiga, sai autoga sinna ala 10 minutiga. Töötas nii bolt kui uber seal. Lõpuks jäi ikka valikute küsimus, kui kiirelt sul kuhugi vaja saada on.
Kinnipanemisajad
Mõned söögikohad pandi kinni kell 14 või 15, nii et kui sa plaanid kuhugi sööma minna, vaata üle, mis kell nad reaalselt kinni pannake.
Check-out aeg
Oled harjunud, et see on kell 11 või 12 siin põhja pool, seal eranditult on see kell 10.00. Ei loe kas sa oled hotellis või camperi platsil, ikka kella 10ks tuleb asjad kokku saada ja ära liikuda.
Hommikusöök
Kõik hotellid/kodumajutused, kus oli märgitud, et on hommikusöök hinna sees, siis mis sa said. Ausalt krõbinaid piimaga ning röstsaia või ja moosiga. Kohvi ja tee. Ühe korra sain ka mahla.
Hiina turist
Täiesti ettearvamatu turisti liik. Peale selle, et ta oma karavaniga suudab keset teed roomata kui kiirusepiirangu märk näitab 100, siis ta on igal pool pilte tegemas. Seal ringi seigeldes tundus, et neil on mingid kindlad soovitused, kuhu minna. Kui sa sattusid nendega samal ajal sinna kuhu minna, siis tuli varuda kannatust. Pilti teha oli seal suht võimatu, sest kohe kindlasti mõni suunamudija jalutas sinu pildi peale. Kui oli silt, et silla peale võib minna 20 inimest, siis võid juba aimata, mitu seal oli. Ega nad ju üle silla ei läinud, nad lihtsalt tegi keset silda seal selfisid.
Viisa
Uus-Meremaale sisenedes pead sa tegema endale elektroonilise viisa NZeTA. Viimasel hetkel saabus mulle kohale reaalsus, et me lendame läbi LA ning mul on vaja uuesti ka ESTA teha. Jah, eelmine aasta Hawaiile sõites ma tegin selle. Aga sügisel tegin ma endale uue passi ning elektronviisa on seotud vana passi mitte minuga. Ma reedel avastasin seda ning pühapäeval me pidime lendame. Lugesin paberitest, et vastavad kohe või 3 päeva jooksul. Minu kohe venis paariks tunniks.
Bensuhind
Muidugi on odavam kui Eestis. Aga see ei ole veel kõik. Hinnad on odavamad, mida kaugemale sa linnadest sõidad. Ehk linnas võisid liitri eest maksta max 2.2, kui sa kuskil tõeliselt võsas olid siis 1.6. Eestis oleks kõik vastupidi, et mida kaugemal sa oled tsivilisatsioonist seda rohkem maksad, aga seal ei ole nii.