Tuleb vaid suu lahti teha ning asjad hakkavad vaikselt omasoodu toimuma ja ennem kui ise arusaadki, oledki saanud selle, mida oled juba ammu soovinud, aga mis reaalselt ei olnud seekordses tegevuslistis mitte kuskilt otsast. Pidime sõitma Levisse hoopis teist teed pidi, kuskilt Rootsi piiri äärest.
Aga mingi hetk ma koordinaatorilt küsisin, millised on Soome jõulutraditsioonid ja kus see jõuluvana, siis tegelikult ikka elab. Lasteraamatutest ma mäletan, Korvatundru, aga promotakse Rovaniemit ja mulle tundub, et see ikka ei ole üks ja sama koht. Välja tuli, et Soome lastele räägitakse, et jõuluvana tegelikult elab Korvatundrul, mis ongi põhjanabal, aga teda näha saab siiski Rovaniemis. Nagu Hanna ja Timo omavahel arutasid, siis väiksena ikka kirjutati ümbriku peale Jõuluvana ja Korvatundru. Mina tahtsin muidugi teada, kas seal Korvatundrul üldse midagi on, et kui läheks otsima sinna jõuluvana, kas ma midagi või kedagi ka leian.
Tundub, et ikka seal on selline müütiline jõuluvana ja Rovaniemil selline käega katsutav. Kuna see teema oli esipinkides täitsa kuumaks muutunud, sest vahepeal isegi googeldati, siis bussijuht tegi ettepaneku, et kuna vahet ei ole, kumba maanteed pidi me sõidame, et Levisse jõuda, siis lähme käime jõuluvanal ka külas. Vau, see juba oli midagi. Ma olen juba ammu soovinud jõuluvanale külla tulla ja voila, nüüd see juhtuski, igatahes lõpp lahe.
Kuna see tuli nii ootamatult, siis ei jõudnudki ennast eriti valmis seada. Buss peatus, kohe oli uksepeal silt, Santa Claus is here ja seal me olimegi. Mina järjekorras nr 1, peale Timot, kes selgitas, mis grupiga tegu on.
Ja oligi minu kord. Mul on kuidagi jäänud meelde, et vähemalt tervitada oskab jõuluvana mitmes keeles, aga eks hooaeg ole ka läbi ja siis suure kiiruga nii mõnigi tervitus on ununenud. Aga Eestis oli jõuluvana käinud, vähemalt Tallinnas. Uuris minult, kas ma õpin ülikoolis, reaalselt õpin ju Tartus, siin ma olen küll Kuressaare kaudu. Palus mul järgmised 9 kuud hea laps olla. Raske see on, aga eks ma püüan. Ütlesin, et ma tulen sulle jõuluvana uuesti jõulude paiku külla, mitte küll üksi, aga turistidega. Talle see meeldis, sest mainis, et ei ole eriti palju turiste Eestist.
Mida saab veel jõuluvana juures teha? Kui aus olla, siis veel ühele jõuluvana ringile minna.
Ehk keset jõuluvana küla on veelgi suurem maja, kui sa oled põhjapoolsuse punkti ületanud ning näed suurt maja, mille ees on ülisuur lumememm ning järjekordselt suured kirjad, Santa Claus is here, oled sa õiges kohas. Kui eelmine jõuluvana juurde minek oli suht lühike teekond, mida kaunistasid väljapanekud jõuluvana loo ajaloost. Ega ma algul neid eriti tähele ei pannud, sest eesmärk oli ju jõuluvanani jõuda. Kui ma esimese ringi ära tegin, siis ma jalutasin natuke niisama ringi ja vaatasin seda näitust. Selles suures majas sai jalutada mööda plankteed ühes suunas ja teises, trepist üles ja siis ukse taha seisma. Vist oli see rännak näitamaks, et ületad põhjapoolsuse, või mulle vähemalt tundus nii. Kuna me olime hooaja väliselt, siis rahvast oli vähe ja päkapikke ka. Viimane, küll teatas meile, et kui soovime minna jõuluvana juurde, siis tuleb natuke oodata. Kuna seal oli kirjas, et su tulekut filmitakse ja võidakse kasutada kommertslikul ideel, siis tekkis küsimus, et ma ühe korra ajasin juba jõuluvanaga juttu, kas teistkorda ei riku illusiooni ära? Kui Hanna mõtles, millal ta viimati siin käis, talle meenus, et oli üks jõuluvana. Ja kas sellist hingehinda ka piltide eest tuli maksta, talle ei meenunud. Reaalselt sa ise pilti teha ei või, olemas kohe kaamera keelu sildid ja nagu jõuluvana mulle ütles, õigemini küsis, kas ma soovin pilti, et kui ei meeldi, siis ei pea ostma. 25 eurot ühe suure pildi eest või 40 eurot 5 väikse pildi eest, mulle tundus see tiba palju. Usb oli ka 40 eurot. Ütleme ideena teenib hästi tipphooajal.
Käisin ka päkapiku postkontoris, kus oli kirjas ja üleval, kellelt tuli esimene kiri ning samuti statistika, kust kõige rohkem kirju tulnud on. Nagu kirjas on, Hiina lõi massiga, mulle täitsa üllatus, et Hiinas üldse jõuluvanast midagi teatakse või seal oma varianti made in China jõuluvana ei ole.
Muidugi oli seal seinal ka soov, et tee šelfi päkapikuga ja pane fb üles, aga minu ajal oli seal ainult üks päkapikk, kes kaarte müüs, nii et õnnestunud temaga mingit selfit teha, ta niimoodi rabeles ja ma oleks veel pidanud extra järjekorras seisma.
Aga kus on põhjapõdrad, kellega jõuluvana 24ndal ringi mööda maailma kolab. Kaardil peal oli märge, aga ükskõik, mis silti ei vaata, põtra ei kuskil. Siis kui ma mõtlesin, kui ei, siis ei, siis seal nad olidki rakendatud saani ette ja sõidu valmis. Õnneks aega ei olnud, et oleks isegi soov tekkinud, saada teada, kui palju see paar kiiremat tiiru maksma võiks minna.
