Läbi unenäo kuulsin uksekella ja mehehäält – teed või kohvi? Uniselt põrnitsesin mobiili ning numbreid nähes, tahtmatult pilgutasin silmi, kuid kellaaeg jäi ikka samaks 6.28. Talupoja mõistus ei suutnud seostada seda kellaaega ei mingi tee ega kohviga, aga ukse taga olija oli kindlalt veendunud, et just nüüd ja praegu on kõige õigem aeg, juua teed ja kohvi, ning meile kui „valgetele inimestele“ tuleb seda kommet kasvõi vägisi tutvustada ning seetõttu lasi ta rõõmsalt veelkord uksekella ja hõiskas – teed või kohvi. Ei aidanud soigumine, mine ära nõiaudu. Ikka lasti uksekella. Mingi hetk tekkis mõte, et röögataks vastu, vali – kas viskan plätuga või saad kreemipurgiga, aga samas järsku oleks mind mõistetud valesti ning ära minemise asemel, hoopis tänatud kaugelt saabunud kingituse eest ning ikka mulle seda teed või kohvi pähe määritud.
7.28 oli järgmine uksekell, seekord küll ei pakutud teed ega kohvi, aga vist arvati, et me ikka ise õigel ajal üles tõusta ei suuda, parem ulatada abistav sõbra käsi. 8-9 on küll hommikusöök, aga kuhu on kirjutatud, et ma esimene munavõileiva tegija tahan olla.
Minu esimene turismiloeng algas küll muljetavaldavalt, kõigepealt loengupidaja südamest ohkas mikrofoni ja siis esitas küsimuse auditooriumile, ei tea, kuidas see läpakas küll tööle läheb. Parem oleks olnud, kui ta ei oleks suutnud arvutile hinge sisse puhuda, sest järgmised paar tundi üritas ta igal võimalikul moel meid tappa kuivade faktidega India kohta. Oma etteaste lõpuks teatas ta õndsal näol, et erinevate kursuste peale kokku esindame me umbes 30 erinevat riiki ja järgmisel nädalal alustame riikide presentatsioonidega. Muidugi alles eile jagati meile kätte infomaterjalid, mis me oleks ennem siiatulekut pidanud saama, kus oli kirjas, et me oleks pidanud kaasa võtma kodumaa lipud. Samas tekitas hämmingut, miks paluti võtta üks väike laualipp ja teine originaalsuuruses. Kas neil aimu ka on, kui palju originaalsuuruses lipp maksab, Eestis kahjuks neid ei tikita kuskil põranda all ülisoodsa hinnaga. Teine punkt, mis minul ka täitmata jääb, on, et võtke kaasa rahvariided. Ma küll mõtlesin, et ma lähen Eestit esitlema miniseelikus ja väidan, et see on meie suvine rahvariie ja üritagu keegi mulle vastu vaielda, et nii ei ole.