Vanalinna naised

Naised, kes muutsid Tallinna vanalinna lugu

Tallinnat peetakse neitslikuks linnaks just tema uskumatu elujõu ja saatuse tõttu. Teda ei ole kunagi ükski võõrvallutaja tormijooksuga suutnud alistada. Erinevalt paljudest teistest Euroopa pealinnadest, mida on korduvalt maatasa pommitatud või hävitatud, on Tallinna keskaegne vanalinn jäänud imekombel suurematest purustustest puutumata; linn on küll sajandite jooksul omanikku vahetanud, kuid enamasti rahulike kokkulepete ja diplomaatia tulemusel. Selline elutarkus on säästnud meie kodulinna halvimast.

Ajalugu on traditsiooniliselt kirjutatud meeste nägemuse läbi, kuid naiste roll on sageli olnud märksa suurem ja sügavam, kui esmapilgul paistab. Mõelgem kas või Toompeale, mis kõrgub täna meie kohal tänu Linda armastusele ja leinale, kui ta oma mehe kalmule kive kandis. Või sellele, et elame Maarjamaal – maal, mis usaldati Neitsi Maarjale ja kellele on pühendatud Tallinna Piiskoplik Toomkirik. Ka linna silmapaistvaim võimukants, roosa Toompea loss, võlgneb oma ilu keisrinna Katariina II otsustuskindlusele luua midagi enamat, kui Peeter I oli suutnud. Naiste pikaajalist mõju ja väärikust peegeldavad ka kuningannad, kes on meid külastanud: ajastu sümboliks kujunenud Elizabeth II ja meie ajalooga tihedalt seotud Taani kuninganna Margrethe II.

Tuuri algus: 20 augusti kivi ees.

Tuuri lõpp: Raekoja plats.