Kirikute tuur
Mis ühendab, mis eristab luterlikku-, katolikku- ja õigeusu kirikut
Ülevaade
Tavaliselt mainitakse, et ristiusk saabus Eestisse 13. sajandi alguses „tule ja mõõgaga“. Ometi peidab ajalugu endas vanemaidki saladusi. Eesti jäi kunagi Kiievi ja Karjala vahelisele palverännuteele, mis tähendab, et esimesed kokkupuuted õigeusuga ulatuvad juba 10. sajandisse — ammu enne seda, kui ükski ristisõjad alguse said.
16. sajandi reformatsioon muutis senised katoliku pühakojad luterlikeks, pannes aluse tugevale luterlikule traditsioonile, mis Eestis tänini kestab. 19. sajandil, mil Eesti kuulus Vene impeeriumi koosseisu, oli tegelik võim baltisakslaste käes. Maarahva seas levis kulutulena kõlakas: kes õigeusku üle läheb, sellele jagatakse tänutäheks tasuta maad. Tuhanded vahetasid usku, tänu millele tänaseni on kauneid õigeusu kivikirikuid. Tuuri jooksul selgitan, millised traditsioonid ja kombed neid kirikuid ühednavad ja mis on peamised traditsioonilsied erinevused. neid pühakodasid ühendavad, milles peitub nende erinevus ning millised jõud — vallutus, reformatsioon, impeerium ja maaihalus — tegid Eesti usulise maastiku nii ainulaadselt mitmekihiliseks.
Marsruut
Püha Siimeon ja Naisprohvet Hanna kirik
Niguliste
Oluline info
Õigeusu kirikus küünalde ostuks soovitan kaasa võtta münte.
Niguliste muuseumi pileti hinnad leiad siit.