Romantiline kuurortlinn on Sind ootamas

Haapsalu on tõeline rannikulinnade pärl, mille visiitkaardiks on ajalooline ja suursugune raudteejaam – see ehitati omal ajal just nii pikk, et tsaari rong oma arvukate vagunitega sinna tervenisti ja mugavalt ära mahuks. Soovi korral saab külastada jalutada autentsete vanade vedurite ja vagunite vahel ning külastada raudtee- ja sidemuuseumit. See on unikaalne võimalus tunnetada möödunud aegade reisihõngu ja näha lähedalt hiiglaslikke masinaid.

Kuna Haapsalu asub otse mere piiril, kulgeb meie teekond mööda romantilist rannapromenaadi, kus saab imetleda linna kuulsat puitpitsilist arhitektuuri. Peatume Tšaikovski pingi juures, teada on, et heliloojale meeldis just selles kohas istuda, merd vaadata ja päikeseloojangut nautida. Kuursaal, kus ka täna asub restoran oli paik, kuhu suvitajad kogunesid pärast mudavanne ja mereveeprotseduure kontserte nautima ja tantsima.

Ronime Tagalahe linnuvaatlustorni, mis on ideaalne paik Haapsalu lahe lummava maastiku nautimiseks. Haapsalu on tuntud oma madala ja soojaveelise lahe poolest, mis on rändlindudele oluliseks peatuspaigaks – hea õnne korral saab siit jälgida luiki ja parte.

Iloni Imedemaa on koht, kus ärkab ellu meie kõigi lapsepõlv. Tema lapsepõlv möödus just siin – Haapsalus, just need samad puitmajad ja hoovid andsid talle inspiratsiooni Astrid Lindgreni raamatute illustreerimiseks.

Linna südameks on raekoja, kus täna tegutseb Läänemaa Muuseum, hoides elavana lugusid Haapsalu hiilgeaegadest, kuulsatest suvitajatest ja kohalikust elust-olust. Haapsalu piiskopilinnuses peidab end Eesti kuulsaim kummitus – Valge Daam.

Haapsalu ilma kohviku külastuseta ei oleks õige Haapsalu.

Härjapea jõe matk — Tallinna unustatud jõe rajal

Härjapea oli Tallinna jõgi, mis 1937. aastal maa-alla viidi. Käime koos selle kunagise rajalisel ja räägin, kuidas keskaegne linn sellest joogivee sai ja miks see lõpuks kaduma jäi.

Kas teadsid, et Tallinna südalinna all voolab salapärane jõgi? Härjapea jõgi, mis kunagi pani aluse linna tööstusele ja varustas rahvast veega, on tänaseks suunatud maa-alustesse torudesse. See põnev tuur viib sind rännakule läbi ajaloo, järgides jõe kunagist sängi.

Härjapea lugu on täis vesiveskeid, tööstuslikku arengut ja linnaplaneerimise keerdkäike. Alustame tuuri sealt, kus kunagi asus üks paljudest jõeäärsetest vesiveskitest. Kaitseväe Peastaabi värava juures sillerdav tiik on viimane nähtav mälestus sellest veeküllasest ajast. Liigume edasi mööda Siselinna kalmistu serva läbi Kalevi staadioni. Siin on maastikuvorme vaadeldes selgelt aimatav, kus jõgi voolas. Jõuame Juhkentali tänavale, kus saab oma silmaga näha vana vesiveski säilinud fragmente. See piirkond peidab endas ka rahvasuus tuntud “pasatskite tiiki”, mis meenutab linnaelu kirevamat ja vähem lihvitud ajalugu. Härjapea jõgi oli Tallinna tööstuse süda. Maakri piirkonnas tegutsesid naha- ja paberivabrikud just tänu voolavale veele. Nii Kuremäe abikloostrist kui Kompasna agulist on tänaseks vaid mälestused, aga just sealt ääres Härjapea jõgi voolaski. Tuur lõpeb sümboolselt Reidi teel.

Jalutuskäik piki unustatud Härjapea jõge on umbes 5 km pikk.

Soovi korral saab tuuri teha ka ratastel.

Vaata ka neid tuure

• Pirita-Kose matk
• Kakumäe matk

Avasta Tallinnat rattatuuril

Rattatuuri puhul ei ole meil kuskile kiiret. See ei ole võidusõit vaid hetk lahedas seltskonnas, tuul sasimas juukseid ja Sina kurve võtmas Tallinna tänavatel.

Rattatuuri puhul saab valida erinevaid marsruute:

Variant A

Alustame sõitmist mööda Reidi teed, kus merekohin ja avar vaade Tallinna lahele annavad kohe algusesse õige hoo sisse. Suundume edasi Kadrioru parki – imetleme lilleaedu ja Eestimaa kõige ilusat barokklossi. Teeme peatuse Presidendi kantselei ees, et heita uudishimulik pilk peale – kas president on täna kodus või ei? Edasi sõidame väikse ja tagasihoidliku maja ette, kus Peeter I tegelikult elas. Läbi pargi sõites jõuame Jaapani aeda, aeg teha üks väike mediteeriv jalutuskäik eluringil.

Kui Lauluväljakul ei ole parasjagu mõnda üritust, põikame ka sealt läbi, kui kellaaeg klapib, lähme vaatame Maarjamõisa Lenini ja Stalini üle monumentide pargis ning edasi viib meid tee memoriaali juurde, kus igal perekonnal on oma lugu rääkida. Sealt edasi ootab meid juba Pirita. Sõidame üle silla ja imetleme olümpiakeskust, meenutades hetki, kui Tallinn oli 1980ndal maailma spordikaardil tähelepanu keskpunktis. Peale seda keerame rattaninad uuesti linna poole.

Variant B

Alustame oma retke sealt, kus ajalugu ja meri kokku saavad – Linnahalli juurest. See on paik, millega igaühel on omad mälestused. Sealt suundume mööda Kultuurikilomeetrit karge mereõhu saatel Patarei poole. Kui meil õnnestub, põikame läbi vana vanglahoone hoovi – koht, kus mõnegi inimese õudusunenägu alguse sai. Naudime Lennusadama mastaapsust ja Noblessneri sadama stiilset uut elu. Sealt edasi viib tee meid Kopli surnuaia pargi rahu Arsenali keskuse poole ning siis juba legendaarsete Kopli liinideni. Koht, kus veel näeb 20 sajandi töölislinnakut, kuid samuti õitsele puhkenud kinnisvaraarendust. Avastame väärikat Professorite küla ning jõuame ringsõidu viimasesse punkti Põhjala tehases, kus vanast kummitehasest on saanud loovuskeskus. Ongi aeg sõita läbi Telliskivi loomelinnaku ja Balti jaama tagasi alusesse.

Vanalinna naised — seitse lugu läbi sajandite

Vanalinna naised on kahetunnine jalutuskäik, mis paljastab selle keskaegse linna teise poole ajalugu — naised, kes linna ehitasid, juhtisid, selle kirikutes palvetasid ja seda ümber kujundasid. Ajalugu on traditsiooniliselt kirjutatud meeste nägemuse läbi, kuid naiste roll on sageli olnud märksa suurem ja sügavam, kui esmapilgul paistab. Seitsme loo jooksul kohtate kaupmeheperede emandaid, müstilisi tütarlapsi ning Tallinna esimesi naiskirjanikke ja kunstnikke — just neil tänavail, kus nad tegelikult elasid ja töötasid.

Mida sa sellel jalutuskäigul näed

• Raekoja plats — saame siin kokku ja räägin keskaegsete kaupmehe-naiste rollist Tallinna ühiskonnas.
• Käsitööliste linnaosa — kitsad tänavad, kus tegutsesid pesijad, õmblejad ja õpetajad, ning iga peatus toob esile ühe naise loo.
• Toompea ja moodne aeg — lõpetame ülalinnas Tallinna esimeste naiskirjanike, kunstnike ja poliitikute lugudega.
• Tallinna Toomkirik — Toompeal asuv kirik, mis on pühitsetud Püha Neitsi Maarjale, keskajast peale temale pühendatud maal.
• Toompea loss — roosa Riigikogu hoone, mis valmis Katariina II ajal.

Vanalinna naiste tuuri marsruut

Alustame seal, kus kunagi keerles kaupmeheelu — Raekoja platsil — ja liigume sealt vaiksematesse käsitööliste tänavatesse. Tallinnat on läbi aegade iseloomustatud kui neitslikku linna, sest ükski võõrvallutaja ei ole suutnud teda tormijooksuga alistada. Erinevalt paljudest teistest Euroopa pealinnadest, mida on korduvalt maatasa pommitatud või hävitatud, on Tallinna keskaegne vanalinn jäänud imekombel suurematest purustustest puutumata; linn on küll sajandite jooksul omanikku vahetanud, kuid enamasti rahulike kokkulepete ja diplomaatia tulemusel. Just see järjepidevus teebki nende naiste jälgede ajamise nii lihtsaks.

Seejärel ronib vanalinna naiste tuur Toompeale — paika, mis pole lihtsalt kivine küngas, vaid sügavalt eesti mütoloogiaga seotud paik. Rahvuseeposes „Kalevipoeg“ matab Linda siia oma mehe, vana Kalevi, tassides tema hauale põlle sees kive. Sellelt müütiliselt rahvaemalt liigume pühaduse juurde: Eesti on juba keskajast peale olnud Neitsi Maarjale pühendatud maa ning Toompea südames asub Tallinna Piiskoplik Toomkirik, mis on pühitsetud Püha Neitsi Maarjale nagu paljudki teised Eesti kirikud.

Vanalinnaga on seotud ka mõned maailma ajaloo kuulsaimad naised. Katariina II ajal valmis imekaunis roosa Riigikogu hoone, mida tänapäeval tuntakse kui Toompea lossi, ning mitmed Euroopa kuningannad on Tallinnasse oma jälje jätnud — nende seas Taani Margarethe II ja Suurbritannia Elizabeth II. Jalutuskäigu lõpuks on vanalinna naised meid viinud keskaegsetest gildimajadest kahekümnenda sajandi ateljeedesse ja parlamentidesse. Tuur toimub eesti või inglise keeles ning seda saab broneerida otse siit.

Vanalinna naiste tuur lühidalt

• Kestus: 2 tundi
• Raskusaste: kerge — rahulik jalutuskäik vanalinna munakivitänavail
• Grupi suurus: 1–15 inimest
• Keeled: eesti, inglise
• Kohtumispaik: Raekoja plats
• Sobib alates: sobib kõigile vanustele

Vaata ka neid tuure

• Vanalinna legendid
• Kummitustuur
• Kirikute tuur
• Vaata kõiki Tallinna tuure

Tule avasta Tallinnat läbi legendide

Millal Sa viimati nautisid jalutuskäiku Tallinna vanalinnas, selle asemel et lihtsalt jooksujalu punktist A punkti B tormata? Millal Sa viimati vanalinnas jalutades vaatasid tõeliselt enda ümber ringi – märkasid keskaegsete majade detaile, lugesid kokku kirikutorne või imetlesid vaateplatvormidelt avanevat punaste katuste merd? Kui Sa ei suuda meenutada, millal Sa viimati astusid sisse pühakoja uksest või külastasid iidset Raeapteek ja jalutasid läbi Katariina Gildi hoone, siis on kätte jõudnud aeg tulla põnevale vanalinna ekskursioonile.

Tallinna vanalinn, mille väärikas ajalugu ulatub rohkem kui 800 aasta tagustesse aegadesse ning mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse, peidab endas paiku, nurgataguseid, mida tavaline mööduja ei märka. Iga see salapärane koht on seotud mõne iidse looga, mis ootab avastamist. Tule Tallinna legendide tuurile – pühime tolmu vanadelt juttudelt ning äratame koos ellu Ülemiste vanakese, salapärase muumia, hirmutava timuka, kuradi pulmalised ja nutika apteegiselli. Need värvikad kangelased ootavad vaid Sind, et unustamatul giidituuril uuesti tegutsema hakata!

Eesti Vabaõhumuuseumi tuur — 12 küla 4 sajandist

Eesti Vabaõhumuuseum on Rocca al Mares — 87 hektarit mereäärt, 12 ajaloolist küla ja 80 originaalehitist. Käime koos läbi ja avastame, kuidas eestlased 17.-20. sajandil elasid.

Kas oled kunagi mõelnud, kuidas saaksid hakkama maailmas, kus puuduvad nutiseadmed, kraanivesi ja isegi elekter? Astu samm ajas tagasi ja avasta meie esivanemate põnevat ning kohati karmi igapäevaelu Eesti Vabaõhumuuseumis. See on rännak täis ellujäämisnippe, kavalusi ja muistset tarkust.

• Kuidas valgustati rehielamuid pikkadel, pimedatel talveõhtutel, kui lambilülitist ei osatud undki näha?
• Miks vanadel majadel ei olnud korstnaid ja kuidas ometi inimesed vingu kätte ära ei surnud?
• Kui talus polnud sauna, siis kus ja kuidas enda hügieeni eest hoolitseti?
• Kui välipeldikut ei olnud, kuhu siis vajaduse tekkimisel joosti?

Meie esivanemate elusid juhtisid kokkulepped, mis tänapäeva kontekstis tunduvad uskumatud.

• Miks piisas kodunt lahkudes vaid luuast ukse ees, et võõraid eemal hoida, kuid aidauksed keerati lukku?
• Kas väike avaus katuses oli vaid mõeldud ventilatsiooniks või tegelikult kasutati seda muudmoodi?
• Miks valmistasid vanad eestlased endale krati ja kuidas kratile hinge sai sisse puhuda?
• Miks käidi ehal ja mis reegltiest tuli kinni pidada?
• Kellesse või millesse meie esivanemad uskusid?
• Kes libahundid tegelikult olid?

Kuidas, miks ja milleks? Kõik need vastused peituvad meie pärimustes ja lugudes. Kui soovid teada saada, kuidas meie esivanemad loodusega kooskõlas elasid ja milliseid tarkusi me neilt õppida oleks, siis ootan Sind Vabaõhumuuseumi ekskursioonile.

Vaata ka neid tuure

• KUMU kunstimuuseum
• Lennusadam

Vabamu muuseumi tuur — Eesti 50 aastat

Vabamu muuseum räägib Eesti 50 aasta loo okupatsioonidest 1991. aasta vabaduse taastamiseni. Käime koos läbi muuseumi ja vaatame, kuidas Eesti pere oma vabaduse tagasi sai.

Eesti Vabariik sel aastal tähistas oma 108. sünnipäeva. Vanuseskaalal oleme jõudnud mässulisse teiseikka, kuid meie jaoks sümboliseerib see number midagi palju sügavamat ja olulisemat – VABADUS. Selle sõna taktis on me esivanemad rõõmustanud, kurvastanud, võitnud, kaotanud, kuid isegi kõige süngematel hetkedel ei ole eestlane lakanud vabadusest unistamast. Südamesopis kanti alati seda habrast, kuid vankumatut lootust: ükskord me elame jälle vabal maal.

1918. a ajaloo keerdkäigud kinkisid Eestile võimaluse end vabaks kuulutada ning järk-järgult hakata oma riiki üles ehitama. 23. august 1939. a sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt röövis selle kätte võidetud vabaduse pea 50 aastaks.

Kui aga vaadata tagasi 1940. aastatele, siis millised olid siinsete inimeste tegelikud valikud? See oli aeg, kus “õigeid” valikuid ei olnudki:

• Süda küll soovis jääda, kuid hirm ja oht küüditamise/hukkamise eest sundisid kodumaalt lahkuma teadmatusse;
• Pigem surm siin kui Siberis ehk metsavendlus ja vastuhakk punavõimule;
• Küüditatute nimekirja sattumine ja saatmine “külmale maale”;
• Kohanemine uute reeglitega, et ellu jääda.

Kes tegi õige valiku? Kas neis oludes üldse eksisteeris õiget valikut? Need on küsimused, millele vastust on raske leida.

Vabamu tuuri annab kombineerida Kgb või Vabaduse hind tuuriga. Soovi korral võime ka külastada Maarjamäel asuvat kommunismi ohvrite memoriaali.

Vaata ka neid tuure

• KGB vangikongid
• Vabaduse hind

Vabaduse hind — Eesti iseseisvuse tuur Tallinnas

Vabaduse hind on tuur, mis viib teid kolme kohta, kus väike rahvas oma iseseisvuse võitis, kaotas ja tagasi sai: Vabaduse plats, Toompea ja Lauluväljak. Alustame kesklinnast ning sealt hakkab lugu hargnema — 1918. aasta iseseisvuse väljakuulutamine, Vabadussõda, pikad nõukogude aastakümned ja hetk, mil Eesti end lauldes vabaks laulis. See on lühike jalutuskäik pika mäluga, mis toob kogu kahekümnenda sajandi paari tunniga teravalt esile.

Mida sellel tuuril näete

• Vabaduse plats — Vabadussõja võidusammas ja lugu 1918. aasta iseseisvuse väljakuulutamisest.
• Toompea ja Riigikogu — Riigikogu hoone ja 1991. aasta augustiputsiga seotud paigad.
• Kaarli kiriku jalam — vaikne vaatekoht, kust need sündmused ühte loosse põimuvad.
• Lauluväljak — möödaminnes lugu laulvast revolutsioonist ja sellest, kuidas Eesti end iseseisvaks laulis.
• Eesti iseseisvuse kolm võtmesammu, mis on ühte jalutuskäiku kokku põimitud.

Vabaduse hind tuuri marsruut

23. augustil 1939 sõlmitud Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline Molotov-Ribbentropi pakt röövis meie vabaduse pea viiekümneks aastaks. Vaatamata küüditamiste ja venestamise lainetele oli rahval meeles kunagi kätte võidetud iseseisvus ning seda ihati tagasi saada. See ekskursioon räägibki selle unistuse täitumise loost — vabaduse hinnast: mis juhtus 1980ndate lõpu poole, millised olid sündmused, inimesed ja kohad, mis selle ajastuga seostuvad.

Vabaduse plats ja Toompea

Algame Vabaduse platsil, kus räägin Vabadussõja võidusamba loo ja 1918. aasta iseseisvuse väljakuulutamise. Sealt liigume üles Toompeale Riigikogu hoone juurde. Kuulete, kuidas 1991. aasta augustiputsi sündmused siin lahti rullusid ja kuidas Eesti kaitses äsja tagasi võidetud vabadust — mõned pingelised päevad, mis otsustasid kõik.

Laulev revolutsioon

Jalutuskäik lõpeb Lauluväljakuga, millest räägin möödaminnes. Just siin kogunesid sajad tuhanded inimesed laulva revolutsiooni ajal laulma — rahumeelse protesti, mis andis kogu iseseisvusliikumisele oma nime. Tuuri lõpuks näete, kuidas laul, väljak ja lossimägi liituvad üheks Euroopa tähelepanuväärseimaks iseseisvuslooks. Tuur toimub eesti või inglise keeles ning seda saab broneerida otse veebis.

Vabaduse hind tuuri võib kombineerida ka Vabamu või KGB ekskursiooniga, et saada okupatsiooniaastatest terviklikum pilt.

Vabaduse hind lühidalt

• Kestus: umbes 1 tund
• Raskusaste: lihtne, rahulik jalutustempo
• Grupi suurus: 1–15 inimest
• Keeled: eesti, inglise
• Kohtumispaik: Vabaduse väljak
• Sobib: alates 12. eluaastast

Vaata ka neid tuure

• Nõukogude aja jälgedes
• Tallinna kalmistute tuur
• Kõik Tallinna tuurid ja jalutuskäigud

Tallinna Teletorni tuur — 314 m üle Eesti

Tallinna Teletorn on Eesti kõrgeim hoone — 314 m. Käime koos üles vaateplatvormile ja räägin, miks 1980. aasta olümpiamängud Tallinnale selle hiiglase tõid ja mida 1991. aastal augustiputsi ajal siin juhtus.

Tallinna Teletorn on Eesti kõrgeim ehitis, mis pakub külastajatele unustamatuid vaateid ja põnevat ajarännakut. Teletorn valmis 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks, mil Tallinna võõrustas legendaarset purjeregatti. Teletorni teisel korrusel asuv interaktiivne püsinäitus annab põhjaliku ja põneva ülevaate torni keerukast ehitusprotsessist ning selle tähendusest Eesti ajaloos. 21. korruse püsiekspositsioonisaalis avaneb Sulle lummav 360-kraadine vaade pealinnale ja rannikule.

Kas otsid elamust, mis paneb südame kiiremini lööma ja pakub lummavaid vaateid? 314 meetri kõrgune Tallinna Teletorn on Eesti tõeline maamärk, mis kuulub Maailma Suurte Tornide Föderatsiooni edetabelis väärikale 19. kohale. See pole lihtsalt ehitis – see on Põhja-Euroopa kõrgeim avatud hoone, kus piirid taeva ja maa vahel hajuvad.

Teletorn pakub elamusi, mis ei jäta külmaks ühtegi seiklejat:

• Kui Sul jagub piisavalt närvi ja julgust, saad sõna otseses mõttes kõndida pilvepiiril ehk 175 meetri kõrgusel servakõndi proovida;
• Kui aga see on liig mis liig sinu jaoks, siis korrus allpool ootab Sind unikaalne võimalus seista otse klaasi peal, nii et Sinu jalge alla jääb 170 meetrit puhast tühjust.

Teletorni esimese korruse näituse alal Kogutud hetked ning sissepääsugaleriis Telelegendide sajand. 

Vaata ka neid tuure

• Lennusadam
• Nõukogude aja jälgedes

Tallinna Raekoja tuur — 800 aastat võimu vanalinnas

Tallinna Raekoda ei ole lihtsalt linnavõimu sümbol, vaid meie pealinna kõige uhkem gootistiilis hoone. Esmakordselt on raekoda ürikutes mainitud 1322. aastal. ürikutes mainitud hoone on elav ajalugu, mis kutsub Sind avastama keskaegset hiilgust ja põnevaid lugusid. Kõigile on tuntud Raekoja tornitipus linna valvav Vana Toomas. Kas teadsid, et see legendaarne tuulelipp tähistab 2030. aastal juba oma 500. sünnipäeva?

Raekoja ringkäigul avaneb Sulle vaade Tallinna kujunemisloole: keldrikorrusel näed kõige esimese Raekoja müüre, mille vundamendile ehitati tänane, 1404. aastal valminud hoone. Edasi jalutame läbi suursuguse kodanikesaali, kus seinu ehivad kunagiste 16. sajandist pärit uhkete gobeläänide koopiad ning astume sisse Raesaali, kus kunagi peeti kohut ja istungeid, kuid täna pigem imetletakse seinamaale ja raepinkide otste nikerdusi. Kuni 1970. aastateni linnapea töökabinetina kasutusel olnud arvekambris saad näha ehtsat rahakirstu, vanaegseid arveraamatuid kui ka sajandite jooksul tehtud hinnalisi kingitusi. Raekoda on paik, mida külastavad nii tähtsad riigitegelased kui ka ajaloohuvilised üle maailma. Nende visiitide jälgi ja signatuure saad imetleda muuseumi külalisteraamatus.

Vähemalt korra elus peaks igaüks külastama seda keskaegset pärli. Et aga ükski detail ega põnev legend kaotsi ei läheks, soovitame Tallinna Raekoja külastust kohe kindlasti koos kogenud giidiga.

Raekoja ekskursiooni saab kombineerida Raeapteegi tuuriga.

Vaata ka neid tuure

• Raeapteek
• Vanalinna legendid