Haapsalu on tõeline rannikulinnade pärl, mille visiitkaardiks on ajalooline ja suursugune raudteejaam – see ehitati omal ajal just nii pikk, et tsaari rong oma arvukate vagunitega sinna tervenisti ja mugavalt ära mahuks. soovi korral saab külastada jalutada autentsete vanade vedurite ja vagunite vahel ning külastada raudtee- ja sidemuuseumit. See on unikaalne võimalus tunnetada möödunud aegade reisihõngu ja näha lähedalt hiiglaslikke masinaid.

Kuna Haapsalu asub otse mere piiril, kulgeb meie teekond mööda romantilist rannapromenaadi, kus saab imetleda linna kuulsat puitpitsilist arhitektuuri. Peatume Tšaikovski pingi juures, teada on, et heliloojale meeldis just selles kohas istuda, merd vaadata ja päikeseloojangut nautida. Kuursaal, kus ka täna asub restoran oli paik, kuhu suvitajad kogunesid pärast mudavanne ja mereveeprotseduure kontserte nautima ja tantsima.

Iloni Imedemaa on koht, kus ärkab ellu meie kõigi lapsepõlv. Tema lapsepõlv möödus just siin – Haapsalus, just need samad puitmajad ja hoovid andsid talle inspiratsiooni Astrid Lindgreni raamatute illustreerimiseks.

Ronime Tagalahe linnuvaatlustorni, mis on ideaalne paik Haapsalu lahe lummava maastiku nautimiseks. Haapsalu on tuntud oma madala ja soojaveelise lahe poolest, mis on rändlindudele oluliseks peatuspaigaks – hea õnne korral saab siit jälgida luiki ja parte.

Linna südameks on raekoja, kus täna tegutseb Läänemaa Muuseum, hoides elavana lugusid Haapsalu hiilgeaegadest, kuulsatest suvitajatest ja kohalikust elust-olust.

Härjapea lugu on täis vesiveskeid, tööstuslikku arengut ja linnaplaneerimise keerdkäike. Alustame tuuri sealt, kus kunagi asus üks paljudest jõeäärsetest vesiveskitest. Kaitseväe Peastaabi värava juures sillerdav tiik on viimane nähtav mälestus sellest veeküllasest ajast. Liigume edasi mööda Siselinna kalmistu serva läbi Kalevi staadioni. Siin on maastikuvorme vaadeldes selgelt aimatav, kus jõgi voolas. Jõuame Juhkentali tänavale, kus saab oma silmaga näha vana vesiveski säilinud fragmente. See piirkond peidab endas ka rahvasuus tuntud “pasatskite tiiki”, mis meenutab linnaelu kirevamat ja vähem lihvitud ajalugu. Härjapea jõgi oli Tallinna tööstuse süda. Maakri piirkonnas tegutsesid naha- ja paberivabrikud just tänu voolavale veele. Nii Kuremäe abikloostrist kui Kompasna agulist on tänaseks vaid mälestused, aga just sealt ääres Härjapea jõgi voolaski. Tuur lõpeb sümboolselt Reidi teel.

Jalutuskäik piki unustatud Härjapea jõge on umbes 5 km pikk.

Soovi korral saab tuuri teha ka ratastel.

Rattatuuri puhul ei ole meil kuskile kiiret. See ei ole võidusõit, vaid hetk iseendale. See on aeg maha võtta ning lihtsalt nautida head seltskonda, värsket õhku ja ilusat Tallinna. Isegi kui Tallinn on Sinu kodulinn, siis millal Sa viimati lubasid endal olla nagu turist? See on Sinu võimalus unustada korraks kiiruspunktid A ja B ning lihtsalt rattaga chillida.

Rattatuuri puhul saab valida erinevaid marsruute:

Sa alustad oma sõitu mööda Reidi teed, kus merekohin ja avar vaade Tallinna lahele annavad kohe algusesse õige hoo. See on ideaalne paik, kus lasta tuulel juustes mängida ja lihtsalt nautida linna uut ja värsket rütmi.

Suundume edasi Kadrioru parki – kohta, kus aeg justkui peatub. See on tõeline linna süda, kus saame:

• imetleda Kadrioru lossi ja selle lilleaeda, mis särab värvides nagu kunstiteos;
• peatuda korraks Presidendi kantselei ees ning heita uudishimulik pilk peale – kas riigipea on täna kodus või ei?
• otsida üles see väike ja tagasihoidlik majake, kus Peeter I tegelikult elas, ajal kui Kadrioru loss alles kerkis;
• teha üks rahustav jalutuskäid Jaapani aias ning mõtiskleda elu üle järgi.

Kui Lauluväljakul ei ole parasjagu mõnda üritust, põikame ka sealt läbi, kui kellaaeg klapib, lähme vaatame Maarjamõisa Lenini ja Stalini üle monumentide pargis ning edasi viib meid tee memoriaali juurde, kus igal perekonnal on oma lugu rääkida. Sealt edasi ootab meid juba Pirita. Sõidame üle silla ja imetleme olümpiakeskust, meenutades hetki, kui Tallinn oli 1980ndal maailma spordikaardil tähelepanu keskpunktis. Peale seda keerame rattaninad uuesti linna poole.

Teine variant.

Alustame oma retke sealt, kus ajalugu ja meri kokku saavad – Linnahalli juurest. See on paik, millega igaühel on omad mälestused. Sealt suundume mööda Kultuurikilomeetrit karge mereõhu saatel Patarei poole. Kui meil õnnestub, põikame läbi vana vanglahoone hoovi – koht, kus mõnegi inimese õudusunenägu alguse sai. Naudime Lennusadama mastaapsust ja Noblessneri sadama stiilset uut elu. Sealt edasi viib tee meid Kopli surnuaia pargi rahu Arsenali keskuse poole ning siis juba legendaarsete Kopli liinideni. Koht, kus veel näeb 20 sajandi töölislinnakut, kuid samuti õitsele puhkenud kinnisvaraarendust. Avastame väärikat Professorite küla ning jõuame ringsõidu viimasesse punkti Põhjala tehases, kus vanast kummitehasest on saanud loovuskeskus. Ongi aeg sõita tagasi algusesse.

Muidugi on võimalus ka ratastega sõita Paldiskit avastama.

Tallinnat on läbi aegade iseloomustatud kui neitslikku linna, sest ükski võõrvallutaja ei ole suutnud teda lahingus vallutada ega tormijooksuga alistada. Erinevalt paljudest teistest Euroopa pealinnadest, mida on korduvalt maatasa pommitatud või hävitatud, on Tallinna keskaegne vanalinn jäänud imekombel suurematest purustustest puutumata. Linn on küll sajandite jooksul omanikku vahetanud, kuid enamasti rahulike kokkulepete ja diplomaatia tulemusel.

Meie tuur algab Toompealt – paigast, mis pole lihtsalt kivine küngas, vaid sügavalt eesti mütoloogiaga seotud paik. Rahvuseeposes „Kalevipoeg“ matab Linda siia oma mehe, vana Kalevi, tassides tema hauale põlle sees kive.

Eesti on juba keskajast peale olnud Neitsi Maarjale (Jumalaemale) pühendatud maa. Seetõttu asub Tallinna südames, Toompeal, Tallinna Piiskoplik Toomkirik – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik, mis on samuti pühitsetud Püha Neitsi Maarjale nagu paljudki teised kirikud üle Eestimaa.

Tallinna vanalinnaga on veelgi maailma ajaloos tuntud naisi seotud. Katariina II ajal valmis imekaunis roosa Riigikogu hoone, tuntud täna kui Toompea loss. Lisaks on Tallinnat külastanud mitmed Euroopa kuningannad, sealhulgas Taani Margarethe II ja Suurbritannia Elizabeth II, jättes oma jälje linna ajaloosse.

Kui ausalt järele mõeldes ei suuda Sa meenutada, millal viimati midagi sellist tegid, siis ongi kätte jõudnud õige aeg tulla Tallinna vanalinna legendide tuurile.

Tallinna vanalinn, mille ajalugu ulatub rohkem kui 800 aasta taha, on palju enamat kui lihtsalt ilusad värvilised majad ja munakivitänavad. Siin peitub lugematu arv saladusi, nurgataguseid kohti, kuhu tavaliselt vanalinnast läbi joostes lihtsalt ei satuta.

Iga tänav, hoov ja vana müüriosa on seotud põnevate legendidega. Just siin ärkavad ellu Ülemiste vanake, timukas, kurat, muumia, Raeapteegi müstiline apteegisell ja paljud teised kangelased.

• Kuidas valgustati rehielamuid pikkadel, pimedatel talveõhtutel, kui lambilülitist ei osatud undki näha?
• Miks vanadel majadel ei olnud korstnaid ja kuidas ometi inimesed vingu kätte ära ei surnud?
• Kui talus polnud sauna, siis kus ja kuidas enda hügieeni eest hoolitseti?
• Kui välipeldikut ei olnud, kuhu siis vajaduse tekkimisel joosti?

Meie esivanemate elusid juhtisid kokkulepped, mis tänapäeva kontekstis tunduvad uskumatud.

• Miks piisas kodunt lahkudes vaid luuast ukse ees, et võõraid eemal hoida, kuid aidauksed keerati lukku?
• Kas väike avaus katuses oli vaid mõeldud ventilatsiooniks või tegelikult kasutati seda muudmoodi?
• Miks valmistasid vanad eestlased endale krati ja kuidas kratile hinge sai sisse puhuda?
• Miks käidi ehal ja mis reegltiest tuli kinni pidada?
• Kellesse või millesse meie esivanemad uskusid?
• Kes libahundid tegelikult olid?

Kuidas, miks ja milleks? Kõik need vastused peituvad meie pärimustes ja lugudes. Kui soovid teada saada, kuidas meie esivanemad loodusega kooskõlas elasid ja milliseid tarkusi me neilt õppida oleks, siis ootan Sind Vabaõhumuuseumi ekskursioonile.

1918. a ajaloo keerdkäigud kinkisid Eestile võimaluse end vabaks kuulutada ning järk-järgult hakata oma riiki üles ehitama. 23. august 1939. a sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt röövis selle kätte võidetud vabaduse pea 50 aastaks.

Kui aga vaadata tagasi 1940. aastatele, siis millised olid siinsete inimeste tegelikud valikud? See oli aeg, kus “õigeid” valikuid ei olnudki:

• Süda küll soovis jääda, kuid hirm ja oht küüditamise/hukkamise eest sundisid kodumaalt lahkuma teadmatusse;
• Pigem surm siin kui Siberis ehk metsavendlus ja vastuhakk punavõimule;
• Küüditatute nimekirja sattumine ja saatmine “külmale maale”;
• Kohanemine uute reeglitega, et ellu jääda.

Kes tegi õige valiku? Kas neis oludes üldse eksisteeris õiget valikut? Need on küsimused, millele vastust on raske leida.

Vabamu tuuri annab kombineerida Kgb või Vabaduse hind tuuriga. Soovi korral võime ka külastada Maarjamäel asuvat kommunismi ohvrite memoriaali.

Vabaduse hind tuuri võib kombineerida Vabamu või Kgb ekskursiooniga.

Kas otsid elamust, mis paneb südame kiiremini lööma ja pakub lummavaid vaateid? 314 meetri kõrgune Tallinna Teletorn on Eesti tõeline maamärk, mis kuulub Maailma Suurte Tornide Föderatsiooni edetabelis väärikale 19. kohale. See pole lihtsalt ehitis – see on Põhja-Euroopa kõrgeim avatud hoone, kus piirid taeva ja maa vahel hajuvad.

Teletorn pakub elamusi, mis ei jäta külmaks ühtegi seiklejat:

• Kui Sul jagub piisavalt närvi ja julgust, saad sõna otseses mõttes kõndida pilvepiiril ehk 175 meetri kõrgusel servakõndi proovida;
• Kui aga see on liig mis liig sinu jaoks, siis korrus allpool ootab Sind unikaalne võimalus seista otse klaasi peal, nii et Sinu jalge alla jääb 170 meetrit puhast tühjust.

Teletorni esimese korruse näituse alal Kogutud hetked ning sissepääsugaleriis Telelegendide sajand. 

Raekoja ringkäigul avaneb Sulle vaade Tallinna kujunemisloole: keldrikorrusel näed kõige esimese Raekoja müüre, mille vundamendile ehitati tänane, 1404. aastal valminud hoone. Edasi jalutame läbi suursuguse kodanikesaali, kus seinu ehivad kunagiste 16. sajandist pärit uhkete gobeläänide koopiad ning astume sisse Raesaali, kus kunagi peeti kohut ja istungeid, kuid täna pigem imetletakse seinamaale ja raepinkide otste nikerdusi. Kuni 1970. aastateni linnapea töökabinetina kasutusel olnud arvekambris saad näha ehtsat rahakirstu, vanaegseid arveraamatuid kui ka sajandite jooksul tehtud hinnalisi kingitusi. Raekoda on paik, mida külastavad nii tähtsad riigitegelased kui ka ajaloohuvilised üle maailma. Nende visiitide jälgi ja signatuure saad imetleda muuseumi külalisteraamatus.

Vähemalt korra elus peaks igaüks külastama seda keskaegset pärli. Et aga ükski detail ega põnev legend kaotsi ei läheks, soovitame Tallinna Raekoja külastust kohe kindlasti koos kogenud giidiga.

Raekoja ekskursiooni saab kombineerida Raeapteegi tuuriga.