Rattatuuri puhul ei ole meil kuskile kiiret. See ei ole võidusõit, vaid hetk iseendale. See on aeg maha võtta ning lihtsalt nautida head seltskonda, värsket õhku ja ilusat Tallinna. Isegi kui Tallinn on Sinu kodulinn, siis millal Sa viimati lubasid endal olla nagu turist? See on Sinu võimalus unustada korraks kiiruspunktid A ja B ning lihtsalt rattaga chillida.

Rattatuuri puhul saab valida erinevaid marsruute:

Sa alustad oma sõitu mööda Reidi teed, kus merekohin ja avar vaade Tallinna lahele annavad kohe algusesse õige hoo. See on ideaalne paik, kus lasta tuulel juustes mängida ja lihtsalt nautida linna uut ja värsket rütmi.

Suundume edasi Kadrioru parki – kohta, kus aeg justkui peatub. See on tõeline linna süda, kus saame:

• imetleda Kadrioru lossi ja selle lilleaeda, mis särab värvides nagu kunstiteos;
• peatuda korraks Presidendi kantselei ees ning heita uudishimulik pilk peale – kas riigipea on täna kodus või ei?
• otsida üles see väike ja tagasihoidlik majake, kus Peeter I tegelikult elas, ajal kui Kadrioru loss alles kerkis;
• teha üks rahustav jalutuskäid Jaapani aias ning mõtiskleda elu üle järgi.

Kui Lauluväljakul ei ole parasjagu mõnda üritust, põikame ka sealt läbi, kui kellaaeg klapib, lähme vaatame Maarjamõisa Lenini ja Stalini üle monumentide pargis ning edasi viib meid tee memoriaali juurde, kus igal perekonnal on oma lugu rääkida. Sealt edasi ootab meid juba Pirita. Sõidame üle silla ja imetleme olümpiakeskust, meenutades hetki, kui Tallinn oli 1980ndal maailma spordikaardil tähelepanu keskpunktis. Peale seda keerame rattaninad uuesti linna poole.

Teine variant.

Alustame oma retke sealt, kus ajalugu ja meri kokku saavad – Linnahalli juurest. See on paik, millega igaühel on omad mälestused. Sealt suundume mööda Kultuurikilomeetrit karge mereõhu saatel Patarei poole. Kui meil õnnestub, põikame läbi vana vanglahoone hoovi – koht, kus mõnegi inimese õudusunenägu alguse sai. Naudime Lennusadama mastaapsust ja Noblessneri sadama stiilset uut elu. Sealt edasi viib tee meid Kopli surnuaia pargi rahu Arsenali keskuse poole ning siis juba legendaarsete Kopli liinideni. Koht, kus veel näeb 20 sajandi töölislinnakut, kuid samuti õitsele puhkenud kinnisvaraarendust. Avastame väärikat Professorite küla ning jõuame ringsõidu viimasesse punkti Põhjala tehases, kus vanast kummitehasest on saanud loovuskeskus. Ongi aeg sõita tagasi algusesse.

Muidugi on võimalus ka ratastega sõita Paldiskit avastama.

Tallinnat on läbi aegade iseloomustatud kui neitslikku linna, sest ükski võõrvallutaja ei ole suutnud teda lahingus vallutada ega tormijooksuga alistada. Erinevalt paljudest teistest Euroopa pealinnadest, mida on korduvalt maatasa pommitatud või hävitatud, on Tallinna keskaegne vanalinn jäänud imekombel suurematest purustustest puutumata. Linn on küll sajandite jooksul omanikku vahetanud, kuid enamasti rahulike kokkulepete ja diplomaatia tulemusel.

Meie tuur algab Toompealt – paigast, mis pole lihtsalt kivine küngas, vaid sügavalt eesti mütoloogiaga seotud paik. Rahvuseeposes „Kalevipoeg“ matab Linda siia oma mehe, vana Kalevi, tassides tema hauale põlle sees kive.

Eesti on juba keskajast peale olnud Neitsi Maarjale (Jumalaemale) pühendatud maa. Seetõttu asub Tallinna südames, Toompeal, Tallinna Piiskoplik Toomkirik – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik, mis on samuti pühitsetud Püha Neitsi Maarjale nagu paljudki teised kirikud üle Eestimaa.

Tallinna vanalinnaga on veelgi maailma ajaloos tuntud naisi seotud. Katariina II ajal valmis imekaunis roosa Riigikogu hoone, tuntud täna kui Toompea loss. Lisaks on Tallinnat külastanud mitmed Euroopa kuningannad, sealhulgas Taani Margarethe II ja Suurbritannia Elizabeth II, jättes oma jälje linna ajaloosse.

Kui ausalt järele mõeldes ei suuda Sa meenutada, millal viimati midagi sellist tegid, siis ongi kätte jõudnud õige aeg tulla Tallinna vanalinna legendide tuurile.

Tallinna vanalinn, mille ajalugu ulatub rohkem kui 800 aasta taha, on palju enamat kui lihtsalt ilusad värvilised majad ja munakivitänavad. Siin peitub lugematu arv saladusi, nurgataguseid kohti, kuhu tavaliselt vanalinnast läbi joostes lihtsalt ei satuta.

Iga tänav, hoov ja vana müüriosa on seotud põnevate legendidega. Just siin ärkavad ellu Ülemiste vanake, timukas, kurat, muumia, Raeapteegi müstiline apteegisell ja paljud teised kangelased.

Vabaduse hind tuuri võib kombineerida Vabamu või Kgb ekskursiooniga.

Alustame oma tuuri Vabaduse väljakult, mida tol ajal tunti sümboolselt Võidu väljaku nime all. Sealt edasi suundume vanalinna, et vaadata üle märgiliise arhitektuuriga hooned nagu Sõpruse kino ja Kirjanike maja. Need ehitised ei ole vaid oma aja stiilinäited, vaid kerkinud 1944. aasta märtsipommitamise järgsetele tühjadele platsidele, kandes endas purustuste ja uue korra kehtestamise lugu. Samuti jäi kunagise tiheda asustusega Harju tänavast järgi vaid varemetehunnik.

Kuidas Aleksander Nevski katedraal on seotud nõukogude ajaga? Millise maja katusele tekkis olümpiamängude eel salapärane sõna – Eesti.

Jalutuskäik mööda ajaloolist Pikka tänavat paljastab saladusi, mis on tihedalt põimunud eestlaste vabaduspüüdlustega. Tuurile paneme punkti kunagise KGB peakontori juures – asutus, mis on muutnud ja purustanud loendamatute perekondade saatusi. muuseumi, et rääkida lähemalt ajastu koledustest ja okupatsioonivõimu repressioonidest. Soovi korral võib tuur jätkuda KGB vangikongide ekskursiooniga.

Avasta Tallinna sadama lähedal asuv Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna (Ahtri 7) puidust katedraalkirik, mille ajalugu ulatub tagasi Peeter I aegadesse. See metropoliidi katedraalina tegutsev pühakoda on parim paik, kus tundma õppida iidseid traditsioone ja ikoonide salapärast maailma. Räägime lähemalt õigeusu kiriku tekkeloost Eestis, nõukogude perioodist ning tänapäevastest väljakutsetest ning võrdleme kombeid ja traditsioone luteri kiriku omadega.

Kuigi kooliõpikute järgi saabus ristiusk Eestisse 13. sajandi alguses koos vallutajate „tule ja mõõgaga“, peidab ajalugu endas vanemaidki saladusi. Vähem teada on fakt, et Eesti jäi kunagi Kiievi ja Karjala vahelisele palverännuteele, mistõttu ulatuvad esimesed kokkupuuted õigeusuga juba 10. sajandisse. Hilisem 16. sajandi reformatsioon muutis aga senised katoliku pühakojad luterlikeks, pannes aluse Eesti tugevale luterlikule traditsioonile. 19. sajandil, mil Eestimaa kuulus Vene impeeriumi koosseisu, kuid kohalik võim käis baltisaklaste taktikepi järgi, levis rahva seas kulutulena kõlakas, et õigeusku üle minnes jagatakse inimestele tänutäheks maad. See lubadus pani nii mõnegi eestlase usku vahetama, tekitades see läbi jättes meie maastikule pärandina hulgaliselt kauneid õigeusu kirikuid.

Kirikute tuur algab Tallinna sadama lähedalt, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna pühakojast (Ahtri 7) ning peale seda liigume Niguliste muuseum-kirikusse, kus on näha nii katoliikliku kui ka luteri kiriku mõjusid.  Kirikutetuuril räägime, millised traditisoonid neid kirikuid ühendavad ja milles peitud nende erinevus. 

Siin ringi jalutades võid leida nii 18. sajandist pärit väärikad rendimaju, esimese Eesti Vabariigi aegseid Lenderi hooneid, nõukogude perioodi pärandina valminud hruštšovkasid ning täiesti ootamatult keset puitasumit telliskivihooneid. See on asum, kus iga nurgatagune võib üllatada uue ja põneva vaatega, sidudes vana ja uue Tallinna üheks tervikuks.

Hoolimata oma väiksusest on Kassisaba koduks nii jalgpallistaadionile ja Wismari haiglale kui ka Westholmi koolile ja Punasele Ristile. Samuti asuvad siin Inglismaa saatkond ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku keskus, andes Kassisabalejuurde rahvusvahelise ja vaimse mõõtme. Kassisaba on oma noorpõlve koduks pidanud eesti luule esileedi Marie Under kui ka siin on elanud helilooja Artur Kapp.

Kassisaba asum ei ole eriti suur, kõigest 0,46 , aga sellegipoolest nii eripalgeline. Seal ringi jalutades võib leida – nii 18. sajandist rendimaju, kui esimese Eesti aegseid Lenderi majasid, hruštšovkasid ning täiesti üllatuslikult ka nõukogudeaegseid telliskivi maju. Kassisabasse on leidnud oma kodu jalgpallistaadion, Wismari haigla, Westholmi kool, Inglismaa saatkond, Eesti Aposteliku Õigeusu Kiriku keskus kui ka Punane Rist. See asum on olnud koduks nii Marie Underile kui Artur Kapile. Seal ringi jalutades tahaks nii väga soovida, kui vaid majad oskaks rääkida.

Teekond saab alguse Vana Juudi kalmistu pargist. Tegemist on mälestuspaigaga, mis oli aktiivne kalmistu kuni 1910. aastani, kuid mis nõukogude okupatsiooni ajal suleti lõplikult ning halastamatult asfaldi alla mateti. Alles 2023. aasta oktoobris avati see paik uuesti kalmistu pargina, mis annab lõpuks väärilise austuse seal puhkavatele hingedele. 

Edasi suundume Tallinna vanimasse surnuaeda – Siselinnakalmistule, kus külastame nii Aleksander Nevski kui ka Kaarli koguduse kalmistuid.

Aleksander Nevski kalmistu peidab endas Eesti ajaloo suurnimesid. Siin puhkavad esimese iseseisvusaja olulised tegelased nagu Jaan Poska ja Nikolai Päts, samuti asub siin sümboolne mälestusmärk Johan Laidonerile. Ajaloosündmustest kõnelevad valusalt 1944. aasta märtsipommitamise ohvrite mälestusmärk ja saladuslik „nunnade aed“. Kuid kalmistu ajalugu ulatub tänapäeva välja – tõeliseks vaatamisväärsuseks on Eesti allmaailma liidri Nikolai Tarankovi suursugune hauamonument ning mitmed teised unikaalsed skulptuurid, mis on kunstiteosed omaette.

Kaarli kalmistul räägime pigem esimese Eesti lugu. Siia on sängitatud Eesti esimene luteri kiriku piiskop Jakob Kukk ning legendaarse Kultase kohviku omanik Nikolai Kultas, kelle loodud kohvikukultuur elab tallinlaste mälestustes edasi. Samuti mälestame siin 1924. aasta detsembrimässu ajal traagiliselt hukkunud teedeministrit Karl Karki.