Härjapea lugu on täis vesiveskeid, tööstuslikku arengut ja linnaplaneerimise keerdkäike. Alustame tuuri sealt, kus kunagi asus üks paljudest jõeäärsetest vesiveskitest. Kaitseväe Peastaabi värava juures sillerdav tiik on viimane nähtav mälestus sellest veeküllasest ajast. Liigume edasi mööda Siselinna kalmistu serva läbi Kalevi staadioni. Siin on maastikuvorme vaadeldes selgelt aimatav, kus jõgi voolas. Jõuame Juhkentali tänavale, kus saab oma silmaga näha vana vesiveski säilinud fragmente. See piirkond peidab endas ka rahvasuus tuntud “pasatskite tiiki”, mis meenutab linnaelu kirevamat ja vähem lihvitud ajalugu. Härjapea jõgi oli Tallinna tööstuse süda. Maakri piirkonnas tegutsesid naha- ja paberivabrikud just tänu voolavale veele. Nii Kuremäe abikloostrist kui Kompasna agulist on tänaseks vaid mälestused, aga just sealt ääres Härjapea jõgi voolaski. Tuur lõpeb sümboolselt Reidi teel.

Jalutuskäik piki unustatud Härjapea jõge on umbes 5 km pikk.

Soovi korral saab tuuri teha ka ratastel.

Alustame oma teekonda eestlaste jaoks ikooniliste Pirita kloostri varemete eest. See on paik, mis ei vaja pikka tutvustust — kes meist ei oleks näinud kultusfilmi “Viimne reliikvia” või ei oskaks ümiseda laulu “Põgene, vaba laps”? Külastame seda ajaloolist kaksikkloostrit, kus nunnad ja mungad sajandeid tagasi Maarjamaa eest palveid lugesid.

Järgnevalt peatume Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) vastas üle jõe. Just siin toimus 1980. aastal Moskva olümpiamängude purjeregatt, mis tõi Tallinnale au ja kuulsust ning andis linnale mitmed tänaseni tuntud ehitised. Pirita promenaadil jalutades seisatame kahe erilise mälestusmärgi ees, mis on pühendatud vapratele ja julgetele meestele.

Ajaloomuuseumi hoovis vaatame tõtt mineviku varjudega — seal asuvad Lenini ja Stalini kujud, Eesti ajaloo musta stsenaariumi kaks peamist autorit. Meie Tallinna monumentide tuuri tee viib läbi nii Maarjamäe Saksa sõjakalmistu kui ka nõukogude ajal püstitatud Maarjamäe memoriaali, pakkudes visuaalset ja sisulist kontrasti erinevate ajastute vahel.

Tuuri kõige südant puudutavam osa ootab meid Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juures. Nendel mustadel seintel on kirjas üle 22 000 nime — inimesed, keda kommunistlik režiim mõrvas, vangistas või küüditas. Peaaegu iga eestlane leiab siit mõne sugulase nime, kellest sai oma tahte vastaselt selle õuduse ohver.

Meie Tallinna monumentide tuuri viimane peatus on pühendatud mootorratta ringrajasõidu legendile ja mitmekordsele maailmameistrile iirlasele Joey Dunlopile — paik, kus selle hulljulge sportlase elu viimane sõit traagiliselt lõppes, jäädes tähistama mehe kirge ja pühendumust oma alale.

Matk saab alguse Rocca al Mare Circle K bensiinijaama juurest, kust suundume esmalt läbi metsa Eesti Vabaõhumuuseumi juurde. Peagi puude vahelt hakkavad paistma eksklusiivsed Merirahu elamud ning meie siirdume panga peale, et vaadet Tallinna lahele imetleda. Peagi jõuame Eesti ühe kaasaegsema ja suursugusema jahisadama Haveni juurde. Edasi viib rada piki kõrget panga serva, kus metsaalune peidab väikeseid sillakesi, künkaid, puujuuri, mis kõik muudavad matkamise vaheldusrikkaks ja mänguliseks. Kuid Kakumäe ei ole vaid loodus – panga serval ja metsasügavustes möödume Peeter I rannapatarei massiivsetest betoonrajatistest, mis on tummad tunnistajad omaaegsetest grandioossetest kaitsesüsteemidest.

Kui ilmastikuolud lubavad, jätkub teekond otse merepiiril, kus saab panna proovile oma tasakaalu rannakividel hüpates. Piisavalt sooja ilmaga on elamus omaette läbida Kakumäe rand põlvini vees kahlates või miks ka mitte ujuma minnes.