Kolhoosiaegne korteremaja – kelle unelm, kelle õudusunenägu

Kolhoosiaegne kortermaja minu mälestustes

Kolhoosiaegne  kortermaja, kes neid ei mäletaks või ei oleks seal ise elanud? Meil maal oli ka selline, arvatavasti 60ndatel ehitatud, aga millegipärast seda ikkagi kutsuti uueks majaks, kuigi 60ndad olid kauge minevik. Ma seal hoovis vist isegi olen käinud, aga kohe kindlasti mitte kunagi kellegi korteris. Millegipärast minu mälus olid need korterid kas kahetoalised või suisa ühetoalised. Aastad on edasi läinud ja nüüd mul tekkis võimalus giidina minna luuresse ennem kui vabaõhumuuseumis see maja ametlikult 22. mai avatakse.

 

Maja lugu

Kui Vabaõhumuuseum maja ületoomise plaani tehes algul arvas, et Eestimaal on neid hooneid nagu seeni peale vihma ning  mis see siis muuseumisse ära tuua ei ole, siis ega seda õiget ikka ei leitud loodetud 100 km raadiusest ning tuli selleks hoopis sõita Valgamaale Räbi külla. Kui seda maja lähemalt vaadata, siis on näha ka, kuidas see imeilus kivisein on lego moodi uuesti ülesehitatud.

Kolhoosi korterelamu
Kolhoosi korterelamu

Kuna mina sees ei olnud ühelgi neist käinud, siis ma eeldasin, et on kivist trepid, aga minu suureks rõõmuks oli see hoopis puidust. Ja see kärtssinine, mis tavaliselt võib venekülade aknaraamide värvigamma olla, oli seekord koridori värviks saanud. Mulle, kellele värvid meeldivad, oli seda ainult rõõm näha.

Mõnusalt sinine sein ja puidust trepp

Majas on kokku 4 korterit, igaüks neist 50 m2. Maja annab ülevaate, milline on nende imeilusate luksuskorterite elu olnud ehitamise ajast tänaseni.

Kuna avamiseni on veel nädala jagu päevi, siis kõik ei olnud veel paigas, mõnest asjast tuli üle astuda, seega kindlasti olen ma ise ka varsti uuel ringil, et näha vähemalt seda algset lõpptulemust.

 

1960ndad

Kuigi mina sattusin gruppi, mis alustas alt, siis ajalooliselt tuleb ikka minna ülakorrusele ja alustada Maali korterist, kes reaalselt ongi seal elanud. Aga nüüd mõtle ennast 60ndatesse –  tuled rehielamust, kus võibolla ei ole su koduaknad suuremad kui laskepilud ja järsku satud sa elama suurte akendega avarasse korterisse. Mis aeg see 1960ndad õieti oligi? Teine maailmasõda on alles läbi saanud, Eesti on okupeeritud, kolhoosid üritavad igaüks omalmoel jalul püsida. Kuni 1958. ei makstud palka rahas vaid natuuras, siis elu ei tundu ju nii lill. Ega seda mööblitki eriti talust kaasa võtta ei ole, nii et igast palgast tuli mõni vajaminev ese korterisse osta. Ma ei tea miks, aga kui ma näen laes rippuvat lambipirni tekib kohe seos nõukaajaga.

Kolhoosiaegne kortermaja elutuba 1960ndal

Kui tagatuppa jalutada, siis on seal veel kaks voodit. Otseloomulikult ei tähenda see seda, et Maali vaheldumisi kolmes voodiks magaks, kus sa sellega. Talle pandi nagu nõukaajale kombeks kaasüürilised korterisse.

 

1970ndad

Järgmisse korterisse astudes on aeg edasi läinud ja me olem 70ndate lõpus. Kolmelapselise pere kodu. Oh seda ära tundmisrõõmu, kes ei mäletaks taolist sektsiooni või diivanikomplekti  koos tugitoolidega või seinal olevat vimplikogu. Mida sina näiteks lapsena kogusid? Mina taskukalendreid ja välismaiseid kommipabereid, hiljem ka salvrätte ja õllepurke.

Vimplite kogu seinavaibal

Mis on selle maja üks suur plusse, kui muidu ei lubata eksponaate käppida ega kuhugi istuda, siis siin on kõik lubatud. Võidki lahti tõmmata kapiuksi ja imetleda tolleaegseid moodsaid rõivaid, uurida, mis sahtlites peidus on. Ainuke, mida teha ei tohi, on wc minna. Need on küll olemas, aga ei tööta.

 

1990ndad

Allkorrusel on esimene korter 90ndate algus, siis kui toimusid suured muutused. Sul kas joppas või mitte, jäid ellu või elu hammasrataste vahele. See oli aeg, kus kolhoosid likvideeriti, toimus maareform ja hulgimalt muid huvitavaid seadusi võeti vastu, mis aitas üles ehtiada vabariiki. Kui ikka olid harjunud seda kolhoosiköit sikutama, aga nüüd ei olnud enam midagi sikutada, siis mis võis sinust edasi saada. Kui sul oli pealehakkamist võis sinust üleöö ärikas saada. Aga kui seda ettevõtlikust ei olnud, oli võimalus lõpetada köögilaua taga pudeliga tõtt vaadates ja tehes juhutöid, kulutades saadud raha õlle ja suitsu peale.

Kui enam ei oska ja ei jõua

2019

Viimane korter on 2019. Reaalselt eeskujuks võetud üks läbi kahe korruse olev korter, sellepärast ka see trepp, mis lõppeb müstiliselt lae all. Originaal trepp saadi endale mõisast. Selles korteris ringi jalutades ei saagi aru, et oleks selles kolhoosnike korterelamus, kõik tundub nii tänapäevane.

2019. aasta

 

Kelder

All keldris on seinale joonistatud Eesti ajalugu algusega rehielamud ja mõisaaeg kuni tänapäevani välja. Telekad meie ajal veel puudusid. See-eest nägi keldribokse ja samaka masinat, vat seda ma ei olnud ennem näinud.

Meie ajalugu
Meie aja lugu

 

Tule vabaõhumuuseumisse

Igati vinge uus atraktsioon vabaõhumuuseumis, mis järgmisel nädalal – 22. mai,  avatakse. Nii et veel üks põhjus, miks muuseumit külastada ja miks mitte seda teha koos giidiga. Oma soovist anna mulle teada siin.

Infot muusuemi lahtioleku ja piletite hinna kohta leiad siit.